Tapa rongijaama elluärkamine

Näitus "Tapa rongijaama elluärakamine"16. augus­tist 16. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Tapa ron­gi­jaa­ma ellu­ära­ka­mi­ne”.

Projekti „Tapa ron­gi­jaa­ma ellu­är­ka­mi­ne“ tar­vis kok­ku sea­tud näi­tus viib meid Tapa jaa­ma aja­loo rada­de­le. Tapa raud­tee­jaa­ma pea­hoo­ne on Eesti üks vanemaid. Tapa jaam on olu­li­ne süm­bo­l­ob­jekt nii raud­tee kui ka Tapa lin­na­ehi­tu­ses, samu­ti väär­tus­lik his­to­rist­li­ku arhi­tek­tuu­ri näi­de. See ise­ära­lik tel­lis­ki­vist hoo­ne­mas­siiv on juba ehi­tus­li­kult oma­laad­ne, mil­le sar­nast koha­li­kus raud­tee­ar­hi­tek­tuu­ris ette näi­da­ta pole. Peegeldab ta ju Tapa kui sõlm­jaa­ma aja­loolist olu­li­sust, mil­le­ta poleks tek­ki­nud ale­vik, hil­jem linn. Teisalt on jaa­ma­hoo­ne ala­ti olnud teel­ole­va ini­m­ese varju- ja koh­tu­mis­paik ning mui­du tore aja­viit­mise koht.
Selle aas­ta juu­lis tun­nista­ti jaa­ma pea­hoo­ne kul­tuu­ri­mi­nist­ri käsk­kir­ja­ga kul­tuu­ri­mä­les­ti­seks.

Näituse koos­tas TTÜ muu­seu­mi kuraa­tor Nele Inglist. Mõte haka­ta vanu foto­sid täna­päe­vas­te­ga kok­ku sula­ta­ma pole Nele jaoks paeluv mit­te ainu­ük­si aja­loo­hu­vi või pil­dis­ta­mis­rõõ­mu tõt­tu, vaid on ka hea põh­jus saa­da mõne Eestimaa pai­ga või lin­na­ga pare­mi­ni tut­ta­vaks.

Kuula!

Väljapanek „Kuula!“9.–30. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Kuula!“.

Väljapanek tut­vus­tab raa­ma­tu­ko­gus lei­du­vaid audio­raa­ma­tu­id. Päris kaval mõte on lae­nu­ta­da raa­ma­tu­ko­gust kuu­la­miseks üks heli­raa­mat, kas­või vahe­te­va­hel. Silmad puh­ka­vad, kuid kir­jan­dus­ela­mus on garan­tee­ri­tud.

Kuda rahvas, nõnda rõõvas

Näitus "Kuda rahvas, nõnda rõõvas" Näitus "Kuda rahvas, nõnda rõõvas"8.–30. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Kuda rah­vas, nõn­da rõõ­vas”.

Rahvarõivastega on meist kok­ku puu­tu­nud pea­ae­gu iga­üks, kas neid ise lau­lu­pi­du­del kan­des või kand­ja­te paku­tud estee­ti­list vaa­te­pilti nau­ti­des.
Rahvarõivad on talu­po­ja­rõivad, mida kan­ti nii argi- kui pidu­päe­va­del. Eestis tähis­ta­sid rah­va­rõivad ühtae­gu sei­sus­lik­ku ja rah­vus­lik­ku kuu­lu­vust — talu­po­ja­sei­sust ja maa­rah­vast, sest valit­se­vad klas­sid kuu­lusid sak­sa rah­vus­se.
Nimetus „rah­va­rõivad” tuli tar­vi­tu­se­le ärka­mis­ajal, mil C. R. Jakobson jt rah­vus­li­kud tege­lased hak­ka­sid taot­le­ma tra­dit­sioo­ni­lis­te talu­po­ja­rõi­vas­te kand­mist pidu­li­kel kok­ku­tu­le­ku­tel rah­vus­li­ku uhku­se rõhu­ta­miseks.
Tänapäeval kan­tak­se lau­lu­pi­du­del ja muu­del rah­vus­li­kel üri­tus­tel eelkõi­ge 19. sajan­di pidu­lik­ku talu­po­ja­rõi­vast. Kihelkondlike eri­ne­vus­te­ga talu­po­ja­rõi­vast on saa­nud rah­vus­süm­bol.

Suvekoertega maale

Raamatunäitus "Suvekoertega maale"24. juu­list 28. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Suvekoertega maa­le”.

Raamatunäitusel lähe­me suve­koer­te­ga maa­le. Lihtsalt suve­ko­dus­se mõnu­sas­ti aega veet­ma või vana­va­ne­ma­te­le kül­la ja appi, puh­ka­ma, ter­vist paran­da­ma, seik­lu­si otsi­ma või just vas­tu­ok­sa rahu leid­ma.

Või tões­tust saa­ma, et maal on elu täies­ti ole­mas. Ja veel mil­li­ne elu! Selline, et maa­le tasub ela­ma asu­da.

Suvi — see on laste aeg

Raamatunäitus "Suvi - see on laste aeg"24. juu­list 28. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Suvi — see on las­te aeg”.

Raamatunäitus "Suvi - see on laste aeg"Leelo Tungla luu­le­tus­te ja lugu­de lap­sed on puru­rik­kad. Neil on ole­mas suur tükk maa­il­ma särast. Ja mis ka het­kel puu­dub, tuleb pärast!
Suvi on pal­ju­de las­te mee­lis­aeg. Saab min­na vee äär­de, maa­le ja loo­duses­se ning lii­va­kast kihab las­test kui mesi­kärg. Lapsed pida­sid Eestimaal sel suvel maha oma laulu- ja tant­su­peo. Ka Leelo Tungla raa­ma­tu „Naljatilgad lähe­vad lau­lu­peole“ tege­lased on käi­nud sel­lel uhkel peol.
Laste suvis­test tege­mis­test Leelo Tungla raa­ma­tu­tes pani­me­gi kok­ku raa­ma­tu­näi­tu­se. Suvi – see on ka Leelo Tungla sün­ni­päe­va aeg. Selle aas­ta 22. juu­nil tähis­tas kir­ja­nik oma 70. sün­ni­päe­va.

Naiskodukaitse 90 aasta juubeli näitus

Naiskodukaitse 90. aastapäeva fotonäitusNaiskodukaitse 90. aastapäeva fotonäitus10. juu­list 15. augus­ti­ni Tapa Linnaraamatukogu tee­nin­dus­osa­kon­nas „Naiskodukaitse 90. aas­ta­päe­va foto­näi­tus”.

Naiskodukaitse Viru ring­kond alus­tas orga­ni­sat­sioo­ni 90. aas­ta juu­be­li tähis­ta­mist foto­näi­tu­se­ga, mis ava­ti Tartu rahu aas­ta­päe­val, 2. veebruaril Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Rakveres.
Loe edasi »

Igal tassil oma lugu

Väljapanek "Igal tassil oma lugu"8. juu­nist 28. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Igal tas­sil oma lugu”.

Väljapanek "Igal tassil oma lugu"Kollektsioneerimine võib algu­se saa­da puht­ju­hus­li­kult. Seekord oli tõu­ke­jõuks tele­saa­de, kus oma­aeg­ne menu­kas tele­aja­kir­ja­nik Moidela Tõnisson rää­kis oma kruuside kogust. Pea igalt oma rei­silt tõi ta suve­nii­riks kaa­sa kruu­si. Mõte tun­dus tore ja jär­gi­mist vää­riv. Kuidagi kuju­nes aga nii, et kruuside ase­mel hak­ka­sid kogu­ne­ma hoo­pis­ki tas­sid. Ja pole need kõik mit­te rei­si­delt too­dud (mõned küll), vaid pigem tähis­ta­vad nad mõn­da eri­list sünd­must, on seo­tud mõne kal­li ini­me­se­ga.
Igal tas­sil on oma lugu. Nad oota­vad puh­vet­ka­pis kan­nat­li­kult oma het­ke. Ja kui tuli­ne kohv on tas­si vala­tud, esi­me­ne lonks võe­tud, siis mee­nub ka lugu, mis toob nae­ra­tu­se näo­le, vahel ka pisa­ra sil­ma­nurka, kuid igal juhul toob hin­ge soo­just ja kin­ni­tab aru­saa­mist, et meie elus on nii pal­ju ilu­sat …

Südasuvised koerad

Raamatunäitus "Südasuvised koerad" Raamatunäitus "Südasuvised koerad"8. juu­nist 17. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Südasuvised koe­rad”.

Leelo Tungal tähis­tab suvel 70. sün­ni­päe­va. Tema kir­ju­ta­tud raa­ma­tu­te pik­ka rida vaa­da­tes hak­kab sil­ma, et eri­li­ne süm­paa­tia tema loo­min­gus kuu­lub koer­te­le.
Leelo Tungal on öel­nud, et üks koer on tei­se ini­m­ese eest. Tema koe­ra nimi on Jürka. Meie raa­ma­tu­näi­tu­selt võib lei­da koe­ri igat mas­ti ja tõu­gu, rin­gi jook­se­vad suve- ja sügis­koe­rad, tegut­se­vad Mustamäe sus­si­murd­ja ja var­ju­pai­ga­koer puu­del Pedro.
Saame Leelo Tungla raa­ma­tu­id luge­des roh­kem tea­da koer­te elust, aga ka sel­lest, mis tun­ne on oma­da vaid poolt koe­ra. Suvekoeri joo­nis­ta­sid Tapa Gümnaasiumi 2. a klas­si õpi­lased.

Hundid söönud, lambad terved

Raamatunäitus "Hundid söönud, lambad terved"

Raamatunäitus "Hundid söönud, lambad terved"8. juu­nist 17. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Hundid söö­nud, lam­bad ter­ved”.

Piret Mildebergi illust­ree­ri­tud raa­ma­tu­tes on hun­did söö­nud ja lam­bad ter­ved. Kunstniku raa­ma­tu­pilti­de­le mahu­vad ära nii mets- kui kodu­loo­mad. Lapsepõlvest pea­le on ta loo­mi hul­lu­pöö­ra armas­ta­nud ja kül­lap see­pä­rast neid nii arvu­kalt joo­nis­ta­nud.

Raamatunäitus "Hundid söönud, lambad terved" Raamatunäitus "Hundid söönud, lambad terved"Piret Mildebergi kunst­ni­ku­ni­mi on Pirrus. Nii on teda juba väi­ke­sest saa­ti kut­sus­tud.
Pirruse pilti­del on loo­mad suu­red ja sel­ged ja ala­ti ära­tun­ta­vad. Kunstnik on tõde­nud, et tal­le süda­me­st meel­dib joo­nis­ta­da, eri­ti loo­mi, lin­de ja putu­kaid.
Kunstnikud Piret ja Jüri Mildeberg ela­vad Sassipoja talus. Huvitav, kas mõni lähe­duses elav loom end mai­kuus ka Pirruse juu­be­liks end ilmu­tas?

Suvemustrid

Näitus "Suvemustrid"8. juu­nist 17. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus „Suvemustrid”.

Suvemustreid panid kok­ku Tapa Gümnaasiumi õpi­lased. Lapsi juhen­das õpe­ta­ja Eve Allsoo.

« Vanemad uudised