Raamatuesitlus — Martin Kukk „Reeturlik metsavend. Krolli esimene juurdlus“

Raamatuesitlus - Martin Kukk „Reeturlik metsavend. Krolli esimene juurdlus“23. märt­sil kl 18.00 toi­mub Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas (I kor­ru­sel) raa­ma­tu­e­sit­lus.
Martin Kukk „Reeturlik met­sa­vend. Krolli esi­me­ne juurd­lus“.
Kriminaalsed sünd­mu­sed leia­vad aset 1953. aas­tal Tapa rajoo­nis, Amblas.

Raamatu autor Martin Kukk (1976) on sün­di­nud ja kesk­koo­li lõpe­ta­nud Tapal, see­jä­rel asus õppi­ma tol­la­se Riigikaitse Akadeemia sõja­koo­li, kust ta suu­na­ti hari­dus­teed jät­ka­ma Saksamaa Liitvabariiki. Ta lõpe­tas Bundeswehri üli­koo­li, soo­mus­vä­ge­de koo­li, sõja­koo­li ja hil­jem ka Saksa armee kind­ralstaa­bi­kur­su­se.

Major Martin Kukk on tee­ni­nud Eesti Kaitseväe Scoutspataljonis ja Maaväe staa­bis ning osa­le­nud kahel rah­vus­va­he­li­sel sõja­li­sel ope­rat­sioo­nil Afganistani Islamivabariigis. Alates 22. oktoob­rist 2015 on major Martin Kukk Vahipataljoni ülem.

2015. aas­tal ilmus Martin Kukelt Afganistani sõjast kõne­lev raa­mat „Kuus kuud kuu­must: Estcoy 12 Afganistanis“.

Fred Jüssi fotonäitus „Rajamustrid”

Fred Jüssi fotonäitus "Rajamustrid"Fred Jüssi fotonäitus "Rajamustrid"15. märt­sist 7. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gus Fred Jüssi foto­näi­tus „Rajamustrid”.

Fred Jüssi foto­näi­tus „Rajamustrid“ viib vaa­ta­ja kaa­sa rän­na­ku­le möö­da legen­daar­se loo­duse­me­he elu­tee rada­sid nii pil­dis kui sõnas.

Teeliste rajad ühen­da­vad, lahu­ta­vad, teki­ta­vad mustreid. Lõpuks roh­tu­vad, jät­tes näh­ta­ma­tu jäl­je. Teerajal on oma­dus tee­li­se­le õpe­ta­da mine­vi­kust ole­vi­ku kau­du ula­tu­da ka tule­vik­ku.”
Fred Jüssi.

Tutvu raa­ma­tu­ko­gus ka Fred Jüssi uue raa­ma­tu­ga „Rajamustrid”, mis koondab endas vana­meist­ri rik­ka­lik­ku foto­ko­gu. Nii foto­näi­tus kui raa­mat sisal­da­vad loo­duse mõtes­ta­ja tähen­dus­rik­kaid mär­ka­mi­si ja süga­vaid mõt­teid, ande­ka loo­dus­fo­tograa­fi pil­te läbi kogu tema tegut­se­mis­aja. Lugejat-vaatajat lum­ma­vad meie mets, kodu­maa kau­nis ja puhas loo­dus, südant­soo­jen­da­vad kil­lu­ke­sed argi­elu hubas­test het­ke­dest …

Näituse koos­tas ja raa­ma­tu andis väl­ja kir­jas­tus Pilgrim.

Teatrirahva pidupäev

Väljapanek "Teatrirahva pidupäev"Väljapanek "Teatrirahva pidupäev"1.–30. märt­si­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Teatrirahva pidu­päev”.

27. märt­sil on rah­vus­va­he­li­ne teat­ri­päev.
Seda päe­va tähis­ta­tak­se ala­tes 1961. aas­ta­st Rahvusvahelise Teatriinstituudi õhu­tusel ning sel puhul toi­mu­vad kõi­ge eri­ne­va­mad teat­ri­ga seo­tud üri­tu­sed üle kogu maa­il­ma.

Mu käed on käpikute sees

Näitus "Mu käed on käpikute sees"14. veebruarist 21. märt­si­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus „Mu käed on käpi­ku­te sees”.

Näitus "Mu käed on käpikute sees"

Olivia Saar oskab emot­sioo­nid suu­re­pä­ra­selt luu­le­tus­tes­se vala­da.
Ilmselt sel­le­pä­rast on neid lau­lu­deks kir­ju­ta­tud ja pal­jud luu­le­read mei­le pähe kulu­nud. Üks neist on vär­si­ri­da „Mu käed on käpi­ku­te sees“, mis on luu­le­tu­se „Talvepilt“ algus­ri­da.
Meie näi­tu­sel on väl­jas mõnusad soo­jad luu­le­tu­sed ja jutud käpi­ku­test ning õpe­ta­ja Eve Allsoo õpi­las­te kujun­da­tud must­ri­li­sed paber­kä­pi­kud. Vabariigi aas­ta­päe­va puhul kor­ral­dab vas­tu­võ­tu pre­si­dent Kinnas.

Jalutav tuvi

Raamatunäitus "Jalutav tuvi"14. veebruarist 21. märt­si­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Jalutav tuvi”.

Tuvid jalu­ta­vad kõik­jal: leht­metsa­des, par­ki­des, lin­na­väl­ja­ku­tel, kor­rus­ma­ja­de rõdu­del ja ise­gi Ilmar Trulli luu­le­tu­ses.
Tuvid on sel aas­tal kõi­ge roh­kem tähe­le­pa­nu saa­vad lin­nud. Turteltuvi ja kaelus-turteltuvi on vali­tud aas­ta 2017 lin­nuks, et nen­dest roh­kem tea­da saa­da. Need kaks lii­ki on ühed kõi­ge vähem uuri­tud lin­nu­lii­gid Eestis.
Lisaks saa­vad tur­tel­tu­vi­de aas­tal tut­ta­va­maks ka tei­sed meie tuvid. Alustame nen­dest, kes on raa­ma­tu­tes.

Iseloomuga luuletused

Raamatunäitus "Iseloomuga luuletused"14. veebruarist 21. märt­si­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Iseloomuga luu­le­tu­sed”.

Ühes interv­juus ütles Ilmar Trull muhe­dalt, et ta on kül­lalt­ki ise­kas frukt ning et ehk­ki tema luu­le­tu­sed on küll las­te­luu­le­tu­sed, peab kir­ja­ni­kul endal neid kir­ju­ta­des ka lõbus ole­ma. Nii et ise­loo­mu­ga luu­le­ta­ja, ise­loo­mu­ga luu­le­tu­sed.
Kirjanik üle­mää­ra ei uuri, mil­li­sed luu­le­tu­sed võik­sid las­te­le luge­mis­rõõ­mu pak­ku­da. Teeb ikka sel­li­seid, mis endale meel­divad. Küll aga saab ta taga­si­si­det las­telt, kui ta nen­de­ga koh­tu­mas käib. Ilmar Trull on ka meie lin­na las­te­ga raa­ma­tu­ko­gus koh­tu­nud. Pole kaht­lust­ki, las­te­le tema luu­le­tu­sed meel­divad. Panime neist väl­ja näi­tu­se „Iseloomuga luu­le­tu­sed“.
21. veebruaril tähis­tab Ilmar Trull 60. sün­ni­päe­va.

Suureks lauldud luule

Raamatunäitus "Suureks lauldud luule" Raamatunäitus "Suureks lauldud luule"9. veebruarist 30. märt­si­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Suureks laul­dud luu­le”.

Näitusel on väl­jas pal­ju­de­le eest­las­te­le olu­li­seks ja arm­saks saa­nud luu­le, mis vii­sis­ta­tu­na on tut­ta­vaks saa­nud ka nei­le, kel luu­le­ga tihe­da­mat otse­kok­ku­puu­det ei ole.

Minu kollektsioon — embleemid

Väljapanek "Minu kollektsioon - embleemid" Väljapanek "Minu kollektsioon - embleemid"9. veebruarist 18. märt­si­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Minu kol­lekt­sioon — emb­lee­mid”.

Embleemide kol­lekt­sio­nee­ri­mi­ne sai algu­se roh­kem kui viis aas­ta­küm­met taga­si, kui üks tub­li spor­di­poiss avas­tas, et iga mat­ka või mõne muu sport­li­ku ette­võt­mise juur­de käib ka vah­va mär­gis — emb­leem. Ja nii see emb­lee­mi­ko­gu algu­se sai­gi. Kes vähe­gi neid emb­lee­me uuri­da ja kaa­sa mõel­da viit­sib, see võib lei­da väga põne­vat infot meie ter­vi­se­spor­di aja­loost.

Henno Käo ajamasin

Raamatunäitus "Henno käo ajamasin"10. jaa­nua­rist 11. veebruari­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Henno Käo aja­ma­sin”.

Henno Käo sün­dis 10. jaa­nua­ril 1942 ja aeg jäi tema jaoks seis­ma 2. juu­lil 2004. Ajamasin aga töö­tab eda­si ja annab mei­le või­ma­lu­se luge­da tema roh­ke­ar­vu­list las­te­loo­min­gut ning nae­ra­ta­da tema muhe­daid raa­ma­tu­pil­te vaa­da­tes. Mõõdame raa­ma­tu­näi­tu­sel aega Henno Käo jut­tu­de ja luu­le­tus­te jär­gi. Kiikame kesk­ae­ga ja mee­nu­ta­me, et oli üks Oliüks. Või pea­ta­me aja soo­tuks nagu Kaheksajalgade pla­nee­dil aeg seisis. Või võta­me aja maha, loe­me Henno Käo kir­ju­ta­tud raa­ma­tu­id ja vaa­ta­me tema tore­daid raa­ma­tu­il­lust­rat­sioone. Tähelepanelik vaa­ta­ja leiab raa­ma­tu­näi­tu­se lähe­dalt meie raa­ma­tu­ko­gu­le kin­gi­tud ori­gi­naa­lil­lust­rat­sioo­nid

Ühe uskumatult elurõõmsa seltskonna liige Jaanus Vaiksoo

Raamatunäitus "Ühe uskumatult elurõõmsa seltskonna liige Jaanus Vaiksoo"10. jaa­nua­rist 11. veebruari­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Ühe usku­ma­tult elu­rõõm­sa selts­kon­na lii­ge Jaanus Vaiksoo”.

Kirjanik Jaanus Vaiksoo on öel­nud, et las­te­kir­ja­ni­kud on üks usku­ma­tult elu­rõõ­mus selts­kond. Ta ise on sel­le vah­va kam­ba täie­õi­gus­lik lii­ge.
Laste- ja noor­te­kul­tuu­ri­aas­tal innus­ta­me lap­si ja noo­ri kul­tuu­rist osa saa­ma ning ka ise ela­mu­si loo­ma. Selle raa­ma­tu­näi­tu­se­ga juha­ta­me noo­ri luge­ja­id Jaanus Vaiksoo las­te­loo­min­gust osa saa­ma. Elamus on garan­tee­ri­tud. Sellelt pin­nalt on hea eda­si ise ela­mu­si luua. Seda enam et pal­jud Jaanus Vaiksoo lood kõne­le­vad samu­ti hak­ka­ja­test las­test ja need me näi­tu­se­le väl­ja pani­me­gi.
Lisaks kir­ja­ni­ku asja­tund­li­kud mõt­ted las­te luge­mise ja las­te­kir­jan­duse kohta.

« Vanemad uudised