Õpime õppima

Raamatunäitus "Õpime õppima"5. oktoob­rist 11. novemb­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Õpime õppima”.

Mis on see vägi, mis ini­mest õppima innus­tab, nii et iial kül­lalt ei saa ?
Mida me peame oma elu suu­ri­maks õppimiseks ?
Mida tahak­sime veel õppida ?
Inimene on suu­te­line õppima usku­ma­tult palju, vaja on vaid aega, huvi asja vastu ja ees­märki, mille nimel pingutada.
Pakume välja valiku raa­ma­tuid, mis õpe­ta­vad õppima. Õppimine on lahe !

Filmifestival „Kino maale”

Filmifestival "Kino maale" Tapa linnaraamatukogusFilmifestival "Kino maale"9.–29. oktoob­rini 2017 toi­mub kodu­kandi kino­saa­li­des üle eesti fil­mi­fes­ti­val „Kino maale”.

Kino maale” on Eesti maa­piir­kon­da­dele suu­na­tud fil­mi­fes­ti­val, mille prog­ramme näi­ta­vad mit­me­küm­ned kultuuri- ja hari­dus­asu­tused üle Eesti. Tasuta !

Filmifestival "Kino maale" - kavas Tapa linnaraamatukogus9.–21. (v.a 15. ja 18.) oktoob­rini saab vali­kut ani­ma­f­ilme (nime­kirja leiad pil­dilt) vaa­data ka Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu las­te­osa­kon­nas.
„Kinosaal” on ava­tud kella 12–17, lau­päe­val 10–15.

Jõhvi kunstikooli õpilaste loometööde näitus

Jõhvi kunstikooli õpilaste loometööde näitus Jõhvi kunstikooli õpilaste loometööde näitus2. oktoob­rist 15. novemb­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu laste- ja noor­te­osa­kon­nas Jõhvi kuns­ti­kooli õpi­laste loo­me­tööde näi­tus.

Laste ja noorte kul­tuu­ri­aasta raa­mes avati Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu las­te­osa­kon­nas Jõhvi kuns­ti­kooli õpi­laste loo­me­tööde näi­tus. Näha saab väga eri­ne­va­tes teh­ni­ka­tes teos­ta­tud töid, sh keraa­mi­kat. Eksponeeritud on ka rida lõpe­ta­jate dip­lo­mi­töid. Käesoleva näi­tuse töid juhen­da­sid õpe­ta­jad Irja Annus, Irina Baleva-Stüf, Heli Kalle, Aira Rautso, Mati Rautso ja Larissa Sõdur.
Jõhvi kunstikooli õpilaste loometööde näitus Jõhvi kunstikooli õpilaste loometööde näitus Jõhvi kunstikooli õpilaste loometööde näitus

Kirjanduslik keraamika

Näitus "Kirjanduslik keraamika"Näitus "Kirjanduslik keraamika"2. oktoob­rist 15. novemb­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu laste- ja noor­te­osa­kon­nas näi­tus „Kirjanduslik keraa­mika”.

Jõhvi Kunstikooli õpi­laste val­mis­ta­tud keraa­mika sobib kir­jan­du­sega suu­re­pä­ra­selt kokku. Keraamilised tege­lased on just­kui raa­ma­tu­test välja astunud.

Mul on vaid sõnad

Raamatunäitus "Mul on vaid sõnad"Raamatunäitus "Mul on vaid sõnad"2.–30. oktoob­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Mul on vaid sõnad”.

4. oktoob­ril tähis­tab oma 75. sün­ni­päeva poe­tess Ave Alavainu. Luuletamine on Alavainu sõnul oma vaimu väl­ja­ela­mine ja tema vaim luu­le­kee­les on elu­line, vai­mu­kas ja vahe.

Elu pole kunagi olnud nii hirmus ilus kui praegu

Raamatunäitus "Elu pole kunagi olnud nii hirmus ilus kui praegu"2.–30. oktoob­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Elu pole kunagi olnud nii hir­mus ilus kui praegu”.

Need sõnad on pärit Kadri Hinrikuse las­te­raa­ma­tust „Taaniel Teine”. Küllap mõt­leb autor ka nii, sest tema raa­ma­tu­lau­se­test ning teles loe­tud sõna­dest õhkub rahu ja soo­just ja enesekindlust.
Kolme Taanieli kõr­val on kir­ja­niku las­te­raa­ma­tu­tes palju teisi vah­vaid tege­lasi : kak­si­kud Uku ja Tuule, Katariina ja Sandra, Sander ja Saara. Miia ja Friida ning Eeva ja Ingi lugu­dest saame teada, kui­das oli elu vanasti. Kadri Hinrikuse raa­ma­tu­tes seik­le­vad Põmmu ja Podsu ning mäs­sa­vad kon­nad. Kõiki neid tege­lasi võid kohata meie raamatunäitusel.

Identiteedi olemus

Näitus “Identiteedi olemus”18. sep­temb­rist 21. oktoob­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu tee­nin­dus­osa­kon­nas Soome Instituudi ränd­näi­tus “Identiteedi ole­mus”.

Näitus esit­leb viie noore ja andeka soome foto­kunst­niku loo­min­gut. Fotograafid käsit­le­vad oma töö­des iden­ti­teedi ja mäluga seo­tud küsi­musi, kasu­ta­des sel­leks eri­ne­vaid teh­ni­kaid ala­tes must­val­gest fil­mist kollaažideni.

Näitus “Identiteedi olemus”Mis kujundab ini­m­ese iden­ti­teeti ? Mis asjaolud ja sünd­mu­sed mõju­ta­vad meid kui üksikisi­kuid ? Need küsi­mu­sed pole inim­konna jaoks midagi uut, aga nende täht­sus on täna­päeva ühis­kon­nas taas tera­valt esile ker­ki­nud. Elame maa­il­mas, mida ise­loo­mus­ta­vad muu­tuv poliit­maas­tik ja tei­sed glo­ba­li­see­ru­mise tagajärjed.

Näitusel osale­vad : Hanna Råst, Ida Taavitsainen, Salla Lahtinen, Vanessa Forstén, Fia Doepel.

Kõik kunst­ni­kud on eri­neva taus­taga. Mõned neist kas­va­sid üles Helsingis, mõned maal, mõned on soom­la­sed, mõned soo­me­roots­la­sed. Teosed paku­vad vaa­te­nurka sel­lest, kui­das noo­red täis­kas­va­nud ennast mää­rat­le­vad ning iden­ti­teedi mõis­tet taju­vad. Käsitlus on lai : mina­pilt, brän­ding, kao­tu­se­ko­ge­mus … Kuidas mõju­tab välis­maa­ilm meie isik­sust ja kui­das meie mõt­ted kajas­tu­vad meie väli­mu­ses ja eneseväljenduses.

Muhu Inglid

Näitus "Muhu Inglid" Näitus "Muhu Inglid"30. augus­tist 29. sep­temb­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu 2. kor­ru­sel näi­tus „Muhu Inglid”.

Näitus põhi­neb Kadri Tüüri jutu­raa­ma­tul, mille on illust­ree­ri­nud Urmas Viik. Kunstniku pil­di­keel toe­tub muhu rik­ka­li­kule orna­men­ti­kale ja vär­vi­gam­male. Muhu juur­tega Urmas Viigi arva­tes on Muhu pärand­kul­tuur üüra­tult rikas : „Ma taht­sin kasu­tada neid tun­ta­vaid ele­mente, aga neid siduda kaas­aegse olme­kul­tuuri või ka lin­na­kul­tuuri ele­men­ti­dega, sest pärand­kul­tuur minu selge veen­du­muse koha­selt eksis­tee­rib ikkagi kor­ra­li­kult siis, kui see on pide­valt tööt­luses ja eda­siaren­duses, mitte kopeerimises”.
Urmas Viigi „Muhu Inglite“ illust­rat­sioo­nid on võim­sad nii raa­ma­tus kui seinal.

Tapa rongijaama elluärkamine

Näitus "Tapa rongijaama elluärakamine"16. augus­tist 16. sep­temb­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Tapa ron­gi­jaama ellu­ära­ka­mine”.

Projekti „Tapa ron­gi­jaama ellu­är­ka­mine“ tar­vis kokku sea­tud näi­tus viib meid Tapa jaama aja­loo rada­dele. Tapa raud­tee­jaama pea­hoone on Eesti üks vanemaid. Tapa jaam on olu­line süm­bo­l­ob­jekt nii raud­tee kui ka Tapa lin­na­ehi­tu­ses, samuti väär­tus­lik his­to­rist­liku arhi­tek­tuuri näide. See ise­ära­lik tel­lis­ki­vist hoo­ne­mas­siiv on juba ehi­tus­li­kult oma­laadne, mille sar­nast koha­li­kus raud­tee­ar­hi­tek­tuu­ris ette näi­data pole. Peegeldab ta ju Tapa kui sõlm­jaama aja­loolist olu­li­sust, mil­leta poleks tek­ki­nud ale­vik, hil­jem linn. Teisalt on jaa­ma­hoone alati olnud teel­oleva ini­m­ese varju- ja koh­tu­mis­paik ning muidu tore aja­viit­mise koht.
Selle aasta juu­lis tun­nistati jaama pea­hoone kul­tuu­ri­mi­nistri käsk­kir­jaga kultuurimälestiseks.

Näituse koos­tas TTÜ muu­seumi kuraa­tor Nele Inglist. Mõte hakata vanu foto­sid täna­päe­vas­tega kokku sula­tama pole Nele jaoks paeluv mitte ainu­üksi aja­loo­huvi või pil­dis­ta­mis­rõõmu tõttu, vaid on ka hea põh­jus saada mõne Eestimaa paiga või lin­naga pare­mini tuttavaks.

Kunstnik, kes ei karda katsetada

Raamatunäitus "Kunstnik, kes ei karda katsetada"1.–29. sep­temb­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Kunstnik, kes ei karda kat­se­tada”.

Kunstnik Urmas Viik on eri­alalt graa­fik. Peene joo­nega pilte ja suuri pas­tel­seid pindu teeb ta arvu­tiga. Pliiatsiga pabe­rile teh­tud visan­dist hak­kab ta arvuti abil looma raa­ma­tu­pilti, mil­les kihid nii lapse kui täis­kas­vanu jaoks.
Kerttu Soansiga koos­tööst alguse saa­nud raa­ma­tute illust­ree­ri­mine on vii­nud ka järg­miste töö­deni. Raamatuid on nüüd­seks illust­ree­ri­tud üle kol­me­kümne. Paljud neist kau­nite Eesti raa­ma­tute žüriile posi­tiiv­selt silma jäänud.
Urmas Viik on kunst­nik, kes ei karda kat­se­tada eba­ta­va­lisi teh­ni­kaid. Näitustel võib vii­ma­sel ajal näha suuri objekte ja installatsioone.
Urmas Viigi „Muhu Inglite“ illust­rat­sioo­nid on võim­sad nii raa­ma­tus kui seinal.

« Vanemad uudised