Lehtse raamatukogu

Elagu Eesti !

Raamatunäitus "Elagu Eesti!"12. veebruarist 9. märt­sini Lehtse raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus „Elagu Eesti!”.

Sellel aas­tal saab Eesti Vabariik 100-aastaseks. Meil on oma ema­keel, rah­vus­lind ja -lill, oma pre­si­dent ja lipp.

Eno Raua lastelood

Raamatuväljapanek "Eno Raua lastelood"7.–27. veebruarini Lehtse raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek „Eno Raua las­te­lood”.

Tuntud las­te­kir­ja­nik ja -luu­le­taja Eno Raud ei vaja suurt tut­vus­ta­mist. Tema loo­min­gut on luge­nud pal­jud põlv­kon­nad. Tuntumad las­te­raa­ma­tud on „Sipsik”, „Kalevipoeg”, „Kilplased”, „Peep ja sõnad” jt. 15. veebruaril tähis­tame kir­ja­niku 90. sün­ni­aas­ta­päeva.

23. ja 24. veebruaril on Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu (s.h inter­ne­ti­punkt) ning Lehtse ja Saksi raa­ma­tu­kogu sule­tud.

23. ja 24. veebruaril Tapa linnaraamatukogu ja internetipunkt suletud.

Nukitsa konkurss

Nukitsa konkurssNukitsa konkurssTaas on käi­mas Nukitsa kon­kurss, et sel­gi­tada välja laste kahe vii­mase aasta lem­mik­kir­ja­nik ja illust­raa­tor.
Võistlevad 2016. ja 2017. aas­tal ilmu­nud algu­pä­rase las­te­kir­jan­duse esma­trü­kid. Hääletada võivad kuni 16-aastased luge­jad, andes ühe hääle kir­ja­ni­ku­tööle (tekst) ja teise hääle kunst­ni­ku­tööle (illust­rat­sioo­nid). Hääletamist kor­ral­da­vad koha­li­kud lapsi tee­nin­da­vad raa­ma­tu­ko­gud ja hää­le­tada saab 20. veebruarini. Oma hääle saab anda ka elek­too­ni­li­selt – http://www.elk.ee/?page_id=584.

Nuktisa konkurss

Talverõõmud

Raamatunäitus "Talverõõmud" Raamatunäitus "Talverõõmud"2.–19. jaa­nua­rini Lehtse raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus „Talverõõmud”.

Kuigi õues on lumega keh­vad lood saab talve nau­tida näi­tu­sel. Välja on pan­dud pil­did, lood ja raa­ma­tud tõe­li­selt lumi­sest tal­vest.

Viivisevabadus 2017-18Pühade puhul on Tapa valla raa­ma­tu­ko­gu­des vii­vi­se­va­ba­dus (10. jaa­nua­rini 2018).

25.–26.12.2017 ja 01.01.2018 on raa­ma­tu­ko­gud (ja inter­ne­ti­punkt) sule­tud.
23.12.2017 on Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu (ja inter­ne­ti­punkt) ava­tud 10–12.
30.12.2017 on Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu (ja inter­ne­ti­punkt) sule­tud.

Ülejäänud päe­va­del on raa­ma­tu­ko­gud ava­tud tava­pä­ras­tel kel­la­ae­ga­del.

 

Eesti Rahvusraamatukogu küsitlus

Eesti Rahvusraamatukogu soo­vib teada saada, mil­li­sed on raa­ma­tu­ko­gude luge­jate ootu­sed e-väljaannete lae­nu­ta­mise osas. Ankeedi esi­mene osa sisal­dab küsi­musi e-raamatute luge­mise kohta üldi­selt, teine osa uurib suh­tu­mist e-raamatute lae­nu­ta­misse.

Ernst & Young Baltic AS poolt koos­ta­tud küsit­luse asub aad­res­sil https://goo.gl/HgPFfY. Küsimustik on ano­nüümne ja sellele vas­ta­mine võtab orien­tee­ru­valt aega 5–10 min. Küsitlus on ava­tud kuni 27. det­semb­rini.

Igaühe panus pro­jekti on olu­line, sel­leks et läbi­vii­da­vas uurin­gus olek­sid esin­da­tud raa­ma­tu­ko­gude külas­ta­jate arva­mu­sed üle kogu Eesti.

Paljon onnea, naapurit !

Raamatunäitus "Paljon onnea, naapurit!"Raamatunäitus "Paljon onnea, naapurit!"30. novemb­rist 28. det­semb­rini Lehtse raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus „Paljon onnea, naa­pu­rit!”.

Raamatunäitus tut­vus­tab meie üle­lahe naa­ber­maad. Soome saa­vu­tas ise­seis­vuse 6. det­semb­ril 1917 ja sel­lel aas­tal tähis­ta­vad nad 100. sün­ni­päeva. Uudistada saab Soome kir­jan­dust, rah­va­rõi­vaid, rah­vus­lille ja -looma. Sõnastiku abiga saad sel­geks ka mõned vaja­li­kud soo­me­keel­sed sõnad.

Pipi Pikksuka talvejutud

Raamatuväljapanek "Pipi Pikksuka talvejutud"30. novemb­rist 28. det­semb­rini Lehtse raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek „Pipi Pikksuka tal­ve­ju­tud”.

14. novemb­ril tähistati las­te­kir­ja­nik Astrid Lindgreni 110. sün­ni­aas­ta­päeva. Tema kir­ju­ta­tud raa­ma­tuid on luge­nud ja nau­ti­nud mit­med põlv­kon­nad. Pipi valis välja mõned raa­ma­tud ja soo­vi­tab neid luge­miseks ka sinule.

Kuda rahvas, nõnda rõõvas

Raamatunäitus "Kuda rahvas, nõnda rõõvas"17. oktoob­rist 29. novemb­rini Lehtse raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus „Kuda rah­vas, nõnda rõõ­vas”.

Rahvarõivad on talu­po­ja­rõivad, mida kanti nii argi- kui pidu­päe­va­del. Eestis tähis­ta­sid rah­va­rõivad ühtaegu sei­sus­likku ja rah­vus­likku kuu­lu­vust – talu­po­ja­sei­sust ja maa­rah­vast, sest valit­se­vad klas­sid kuu­lusid saksa rah­vusse.
Nimetus „rah­va­rõivad” tuli tar­vi­tu­sele ärka­mis­ajal, mil C. R. Jakobson jt rah­vus­li­kud tege­lased hak­ka­sid taot­lema tra­dit­sioo­ni­liste talu­po­ja­rõi­vaste kand­mist pidu­li­kel kok­ku­tu­le­ku­tel rah­vus­liku uhkuse rõhu­ta­miseks.
Tänapäeval kan­takse lau­lu­pi­du­del ja muu­del rah­vus­li­kel üri­tus­tel eelkõige 19. sajandi pidu­likku talu­po­ja­rõi­vast. Kihelkondlike eri­ne­vus­tega talu­po­ja­rõi­vast on saa­nud rah­vus­süm­bol.

« Vanemad uudised