teenindusosakond

Tapa rongijaama elluärkamine

Näitus "Tapa rongijaama elluärakamine"16. augus­tist 16. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Tapa ron­gi­jaa­ma ellu­ära­ka­mi­ne”.

Projekti „Tapa ron­gi­jaa­ma ellu­är­ka­mi­ne“ tar­vis kok­ku sea­tud näi­tus viib meid Tapa jaa­ma aja­loo rada­de­le. Tapa raud­tee­jaa­ma pea­hoo­ne on Eesti üks vanemaid. Tapa jaam on olu­li­ne süm­bo­l­ob­jekt nii raud­tee kui ka Tapa lin­na­ehi­tu­ses, samu­ti väär­tus­lik his­to­rist­li­ku arhi­tek­tuu­ri näi­de. See ise­ära­lik tel­lis­ki­vist hoo­ne­mas­siiv on juba ehi­tus­li­kult oma­laad­ne, mil­le sar­nast koha­li­kus raud­tee­ar­hi­tek­tuu­ris ette näi­da­ta pole. Peegeldab ta ju Tapa kui sõlm­jaa­ma aja­loolist olu­li­sust, mil­le­ta poleks tek­ki­nud ale­vik, hil­jem linn. Teisalt on jaa­ma­hoo­ne ala­ti olnud teel­ole­va ini­m­ese varju- ja koh­tu­mis­paik ning mui­du tore aja­viit­mise koht.
Selle aas­ta juu­lis tun­nista­ti jaa­ma pea­hoo­ne kul­tuu­ri­mi­nist­ri käsk­kir­ja­ga kultuurimälestiseks.

Näituse koos­tas TTÜ muu­seu­mi kuraa­tor Nele Inglist. Mõte haka­ta vanu foto­sid täna­päe­vas­te­ga kok­ku sula­ta­ma pole Nele jaoks paeluv mit­te ainu­ük­si aja­loo­hu­vi või pil­dis­ta­mis­rõõ­mu tõt­tu, vaid on ka hea põh­jus saa­da mõne Eestimaa pai­ga või lin­na­ga pare­mi­ni tuttavaks.

Mari Saat kirjutab südamega

Raamatuväljapanek "Mari Saat kirjutab südamega"1.–29. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek „Mari Saat kir­ju­tab süda­me­ga”.

Väljapanek täna­vu seits­me­küm­nen­dat juu­be­lit tähis­ta­va Mari Saadi loomingust.

Kuula!

Väljapanek „Kuula!“9.–30. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Kuula!“.

Väljapanek tut­vus­tab raa­ma­tu­ko­gus lei­du­vaid audio­raa­ma­tu­id. Päris kaval mõte on lae­nu­ta­da raa­ma­tu­ko­gust kuu­la­miseks üks heli­raa­mat, kas­või vahe­te­va­hel. Silmad puh­ka­vad, kuid kir­jan­dus­ela­mus on garanteeritud.

Kuda rahvas, nõnda rõõvas

Näitus "Kuda rahvas, nõnda rõõvas" Näitus "Kuda rahvas, nõnda rõõvas"8.–30. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Kuda rah­vas, nõn­da rõõvas”.

Rahvarõivastega on meist kok­ku puu­tu­nud pea­ae­gu iga­üks, kas neid ise lau­lu­pi­du­del kan­des või kand­ja­te paku­tud estee­ti­list vaa­te­pilti nautides.
Rahvarõivad on talu­po­ja­rõivad, mida kan­ti nii argi- kui pidu­päe­va­del. Eestis tähis­ta­sid rah­va­rõivad ühtae­gu sei­sus­lik­ku ja rah­vus­lik­ku kuu­lu­vust — talu­po­ja­sei­sust ja maa­rah­vast, sest valit­se­vad klas­sid kuu­lusid sak­sa rahvusse.
Nimetus „rah­va­rõivad” tuli tar­vi­tu­se­le ärka­mis­ajal, mil C. R. Jakobson jt rah­vus­li­kud tege­lased hak­ka­sid taot­le­ma tra­dit­sioo­ni­lis­te talu­po­ja­rõi­vas­te kand­mist pidu­li­kel kok­ku­tu­le­ku­tel rah­vus­li­ku uhku­se rõhutamiseks.
Tänapäeval kan­tak­se lau­lu­pi­du­del ja muu­del rah­vus­li­kel üri­tus­tel eelkõi­ge 19. sajan­di pidu­lik­ku talu­po­ja­rõi­vast. Kihelkondlike eri­ne­vus­te­ga talu­po­ja­rõi­vast on saa­nud rahvussümbol.

Naiskodukaitse 90 aasta juubeli näitus

Naiskodukaitse 90. aastapäeva fotonäitusNaiskodukaitse 90. aastapäeva fotonäitus10. juu­list 15. augus­ti­ni Tapa Linnaraamatukogu tee­nin­dus­osa­kon­nas „Naiskodukaitse 90. aas­ta­päe­va foto­näi­tus”.

Naiskodukaitse Viru ring­kond alus­tas orga­ni­sat­sioo­ni 90. aas­ta juu­be­li tähis­ta­mist foto­näi­tu­se­ga, mis ava­ti Tartu rahu aas­ta­päe­val, 2. veebruaril Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Rakveres.
Loe edasi »

Igal tassil oma lugu

Väljapanek "Igal tassil oma lugu"8. juu­nist 28. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Igal tas­sil oma lugu”.

Väljapanek "Igal tassil oma lugu"Kollektsioneerimine võib algu­se saa­da puht­ju­hus­li­kult. Seekord oli tõu­ke­jõuks tele­saa­de, kus oma­aeg­ne menu­kas tele­aja­kir­ja­nik Moidela Tõnisson rää­kis oma kruuside kogust. Pea igalt oma rei­silt tõi ta suve­nii­riks kaa­sa kruu­si. Mõte tun­dus tore ja jär­gi­mist vää­riv. Kuidagi kuju­nes aga nii, et kruuside ase­mel hak­ka­sid kogu­ne­ma hoo­pis­ki tas­sid. Ja pole need kõik mit­te rei­si­delt too­dud (mõned küll), vaid pigem tähis­ta­vad nad mõn­da eri­list sünd­must, on seo­tud mõne kal­li inimesega.
Igal tas­sil on oma lugu. Nad oota­vad puh­vet­ka­pis kan­nat­li­kult oma het­ke. Ja kui tuli­ne kohv on tas­si vala­tud, esi­me­ne lonks võe­tud, siis mee­nub ka lugu, mis toob nae­ra­tu­se näo­le, vahel ka pisa­ra sil­ma­nurka, kuid igal juhul toob hin­ge soo­just ja kin­ni­tab aru­saa­mist, et meie elus on nii pal­ju ilusat …

Laulupidu on südame asi

Raamatunäitus "Laulupidu on südame asi." Raamatunäitus "Laulupidu on südame asi."1. juu­nist 16. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Laulupidu on süda­me asi”.

Lennart Meri ütles 1999. aas­ta lau­lu­peo ava­kõ­nes: „Laulupidu on süda­me asi. Nagu ees­ti keel ja meel, nagu armastus.”
Raamatunäitusel on väl­ja pan­dud raa­ma­tud meie lau­lu­pi­du­de ajaloost.

Mõned üksikud värvid

Näitus "Mõned üksikud värvid"10. maist 29. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Mõned üksi­kud vär­vid”.

Luua met­san­dus­koo­li õpe­ta­ja, ka kir­ja­ni­ku ja tõl­ki­ja­na tun­tud Veiko Belials sea­dis oma viie­küm­nen­daks sün­ni­päe­vaks kok­ku foto­näi­tu­se “Mõned üksi­kud vär­vid”. Pealkiri on tões­ti tabav: üksi­kuid vär­vili­si objek­te leiab vaid mõnelt pil­dilt, ena­mik näi­tu­se­fo­to­sid on mustvalged.
“Mustvalge foto estee­ti­ka pae­lub varem või hil­jem kõi­ki, kes pil­dis­ta­mi­se­ga tege­le­vad. Mustvalge on klas­si­ka, must­val­ge on oma­moo­di test, see näi­tab, kes sa oled ja kui­das maa­il­ma vaa­tad,” on Veiko Belials öelnud.
Mustvalgena häs­ti töö­ta­vaid pil­te on ta saa­nud nii kodu-Eestist kui Helsingist, Stockhomist, Uppsalast ja Pariisist.
Mustvalge foto on Veiko Belialsi sõnul nagu graa­fi­ka, mis aitab rõhu­ta­da kont­ras­te, mustreid või rüt­me. Ka sobib must­val­ge foto mini­ma­list­li­ke kom­po­sit­sioo­ni­de teki­ta­miseks, olles oma­moo­di visuaal­ne hai­ku, poee­ti­li­ne kont­sent­raat ideest, mil­le puhul vär­vid vaa­ta­ja tähe­le­pa­nu põhi­li­selt kõr­va­le kisuksid.
Oma näi­tu­se­fo­to­de sün­ni­lood on Veiko kir­ja pan­nud ning külas­ta­ja saab neid näi­tu­se juu­res ole­vast kata­loo­gist lugeda.

Kui teil on küsi­mu­si, siis aita­me lei­da vas­tu­seid! Õppida pole kuna­gi hilja!
Õige aeg on õppida!

EV 100. Eestimaa kuldsed pojad ja tütred

Näitus "EV 100. Eestimaa kuldsed pojad ja tütred"2.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus EV 100. Eestimaa kuld­sed pojad ja tüt­red”.

20. sajand oli Eestis esi­me­ne tõe­li­ne spor­di­sajand. See sajand andis pal­ju spor­di­täh­ti ja suu­ri isik­su­si, tänu kel­le ette­as­te­te­le on sport kas­va­nud huvi­ta­vaks ja köit­vaks. Olümpiamängudel osa­le­mise õigus anti Eestile 1920. a., kui meie esin­duse­le või­mal­da­ti osa­võtt Antverpeni olüm­pia­män­gu­dest. Tõstjast Alfred Neulandist sai seal esi­me­ne eest­la­sest olüm­pia­võit­ja. Nüüdseks on eest­la­sed võit­nud kok­ku 26 olüm­pia­kulda, mis on iga­ti suur saa­vu­tus ühe väi­ke­se rii­gi jaoks.

« Vanemad uudised