teenindusosakond

Kui teil on küsi­mu­si, siis aita­me lei­da vas­tu­seid! Õppida pole kuna­gi hil­ja!
Õige aeg on õppida!

Mõned üksikud värvid

Näitus "Mõned üksikud värvid"10. maist 29. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Mõned üksi­kud vär­vid”.

Luua met­san­dus­koo­li õpe­ta­ja, ka kir­ja­ni­ku ja tõl­ki­ja­na tun­tud Veiko Belials sea­dis oma viie­küm­nen­daks sün­ni­päe­vaks kok­ku foto­näi­tu­se “Mõned üksi­kud vär­vid”. Pealkiri on tões­ti tabav: üksi­kuid vär­vili­si objek­te leiab vaid mõnelt pil­dilt, ena­mik näi­tu­se­fo­to­sid on must­valged.
“Mustvalge foto estee­ti­ka pae­lub varem või hil­jem kõi­ki, kes pil­dis­ta­mi­se­ga tege­le­vad. Mustvalge on klas­si­ka, must­val­ge on oma­moo­di test, see näi­tab, kes sa oled ja kui­das maa­il­ma vaa­tad,” on Veiko Belials öel­nud.
Mustvalgena häs­ti töö­ta­vaid pil­te on ta saa­nud nii kodu-Eestist kui Helsingist, Stockhomist, Uppsalast ja Pariisist.
Mustvalge foto on Veiko Belialsi sõnul nagu graa­fi­ka, mis aitab rõhu­ta­da kont­ras­te, mustreid või rüt­me. Ka sobib must­val­ge foto mini­ma­list­li­ke kom­po­sit­sioo­ni­de teki­ta­miseks, olles oma­moo­di visuaal­ne hai­ku, poee­ti­li­ne kont­sent­raat ideest, mil­le puhul vär­vid vaa­ta­ja tähe­le­pa­nu põhi­li­selt kõr­va­le kisuk­sid.
Oma näi­tu­se­fo­to­de sün­ni­lood on Veiko kir­ja pan­nud ning külas­ta­ja saab neid näi­tu­se juu­res ole­vast kata­loo­gist luge­da.

EV 100. Eestimaa kuldsed pojad ja tütred

Näitus "EV 100. Eestimaa kuldsed pojad ja tütred"2.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus EV 100. Eestimaa kuld­sed pojad ja tüt­red”.

20. sajand oli Eestis esi­me­ne tõe­li­ne spor­di­sajand. See sajand andis pal­ju spor­di­täh­ti ja suu­ri isik­su­si, tänu kel­le ette­as­te­te­le on sport kas­va­nud huvi­ta­vaks ja köit­vaks. Olümpiamängudel osa­le­mise õigus anti Eestile 1920. a., kui meie esin­duse­le või­mal­da­ti osa­võtt Antverpeni olüm­pia­män­gu­dest. Tõstjast Alfred Neulandist sai seal esi­me­ne eest­la­sest olüm­pia­võit­ja. Nüüdseks on eest­la­sed võit­nud kok­ku 26 olüm­pia­kulda, mis on iga­ti suur saa­vu­tus ühe väi­ke­se rii­gi jaoks.

Järjehoidjad

Väljapanek "Järjehoidjad"4.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Järjehoidjad”.

Raamatukogurahva jär­je­hoid­ja­te kogu. Muist kogu­tud, muist kogu­ne­nud. Järjehoidjad on raa­ma­tu­sõp­ra­de­le väga vaja­li­kud. Kes siis ikka jõuab ter­vet raa­ma­tut ühe hin­ge­tõm­be­ga läbi luge­da. Järjehoidjad on ilu­sad, lõbusad (need, mis las­te­le mõel­dud), kuid ka infor­ma­tiiv­sed, vii­da­tes mõne­le huvi­ta­va­le raa­ma­tu­le, tut­vus­ta­des kir­jas­tusi, raa­ma­tu­ko­gusid, eri­ne­vaid kir­jan­dus­sünd­mu­si jne. Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gus­se on kogu­ne­nud aega­de jook­sul ter­ve hulk jär­je­hoid­ja­id. Tuleb tun­nis­ta­da, et ole­me neid ka ise tei­nud, oma raa­ma­tu­ko­gu tut­vus­ta­miseks. Väikest osa sel­lest kogust paku­me huvi­lis­te­le vaa­ta­miseks.

Kunstnik ja poeet Aleksander Suuman

Väljapanek "Kunstnik ja poeet Aleksander Suuman"3.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Kunstnik ja poeet Aleksander Suuman”.

Väljapanek Aleksander Suumani loo­min­gust tema 90. sün­ni­aas­ta­päe­va puhul.

Südamest südamele

Näitus "Südamest südamele"1.–28. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Südamest süda­me­le”.

Aprillis tähis­ta­tak­se süda­me­kuud. Eestis on südame- ja vere­soon­kon­na­hai­gu­sed suu­ri­mad sur­ma põh­jus­ta­jad. Olulisimaks ris­ki­fak­to­riks on siin eba­ter­vis­lik elu­viis ja vale toi­tu­mi­ne. Tegelikult pii­sab mõne liht­sa põhi­mõt­te jär­gi­mi­sest, et vähen­da­da tar­be­tut koor­must süda­me­le ja väl­ti­da hai­ges­tu­mis­oh­tu.

Millest küll on tehtud väikesed tüdrukud!

Väljapanek "Millest küll on tehtud väikesed tüdrukud!" Väljapanek "Millest küll on tehtud väikesed tüdrukud!"10. april­list 26. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Millest küll on teh­tud väi­ke­sed tüd­ru­kud!”.

Klaasvitriinis võib imet­le­da šoko­laa­di­pa­be­ri­te kol­lekt­sioo­ni. Möödunud sajan­dil oli tüd­ru­ku­te seas väga pop kogu­da šokolaadi- ja kom­mi­pa­be­reid. Need olid ju nii ilu­sad! Sõbrannad said oma­va­hel kogusid võr­rel­da, vaja­du­sel ka vahe­tus­kau­pa teha ja arut­le­da, et mil­li­ne see kõi­ge parem šoko­laad ikka on.

60 aastat väärtkirjandust

Väljapanek "60 aastat väärtkirjandust" Väljapanek "60 aastat väärtkirjandust"1.–28. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „60 aas­tat väärt­kir­jan­dust”.

Kultuuriajakiri Loomingu Raamatukogu tähis­tab sel aas­tal 60 aas­ta möö­du­mist oma esi­me­se numb­ri ilmu­mi­sest. Tänaseks on LR logo­ga raa­ma­tu­id ilmu­nud juba pool­teist tuhat.

Fred Jüssi fotonäitus „Rajamustrid”

Fred Jüssi fotonäitus "Rajamustrid"Fred Jüssi fotonäitus "Rajamustrid"15. märt­sist 7. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gus Fred Jüssi foto­näi­tus „Rajamustrid”.

Fred Jüssi foto­näi­tus „Rajamustrid“ viib vaa­ta­ja kaa­sa rän­na­ku­le möö­da legen­daar­se loo­duse­me­he elu­tee rada­sid nii pil­dis kui sõnas.

Teeliste rajad ühen­da­vad, lahu­ta­vad, teki­ta­vad mustreid. Lõpuks roh­tu­vad, jät­tes näh­ta­ma­tu jäl­je. Teerajal on oma­dus tee­li­se­le õpe­ta­da mine­vi­kust ole­vi­ku kau­du ula­tu­da ka tule­vik­ku.”
Fred Jüssi.

Tutvu raa­ma­tu­ko­gus ka Fred Jüssi uue raa­ma­tu­ga „Rajamustrid”, mis koondab endas vana­meist­ri rik­ka­lik­ku foto­ko­gu. Nii foto­näi­tus kui raa­mat sisal­da­vad loo­duse mõtes­ta­ja tähen­dus­rik­kaid mär­ka­mi­si ja süga­vaid mõt­teid, ande­ka loo­dus­fo­tograa­fi pil­te läbi kogu tema tegut­se­mis­aja. Lugejat-vaatajat lum­ma­vad meie mets, kodu­maa kau­nis ja puhas loo­dus, südant­soo­jen­da­vad kil­lu­ke­sed argi­elu hubas­test het­ke­dest …

Näituse koos­tas ja raa­ma­tu andis väl­ja kir­jas­tus Pilgrim.

Raamatuesitlus — Martin Kukk „Reeturlik metsavend. Krolli esimene juurdlus“

Raamatuesitlus - Martin Kukk „Reeturlik metsavend. Krolli esimene juurdlus“23. märt­sil kl 18.00 toi­mub Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas (I kor­ru­sel) raa­ma­tu­e­sit­lus.
Martin Kukk „Reeturlik met­sa­vend. Krolli esi­me­ne juurd­lus“.
Kriminaalsed sünd­mu­sed leia­vad aset 1953. aas­tal Tapa rajoo­nis, Amblas.

Raamatu autor Martin Kukk (1976) on sün­di­nud ja kesk­koo­li lõpe­ta­nud Tapal, see­jä­rel asus õppi­ma tol­la­se Riigikaitse Akadeemia sõja­koo­li, kust ta suu­na­ti hari­dus­teed jät­ka­ma Saksamaa Liitvabariiki. Ta lõpe­tas Bundeswehri üli­koo­li, soo­mus­vä­ge­de koo­li, sõja­koo­li ja hil­jem ka Saksa armee kind­ralstaa­bi­kur­su­se.

Major Martin Kukk on tee­ni­nud Eesti Kaitseväe Scoutspataljonis ja Maaväe staa­bis ning osa­le­nud kahel rah­vus­va­he­li­sel sõja­li­sel ope­rat­sioo­nil Afganistani Islamivabariigis. Alates 22. oktoob­rist 2015 on major Martin Kukk Vahipataljoni ülem.

2015. aas­tal ilmus Martin Kukelt Afganistani sõjast kõne­lev raa­mat „Kuus kuud kuu­must: Estcoy 12 Afganistanis“.

« Vanemad uudised