lasteosakond

Väike ja veider linn

Näitus "Väike ja veider linn"3. maist 2. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus „Väike ja vei­der linn”.

Aino Perviku loo­dud NummiPea linn on väi­ke vei­der linn. Selle lin­na ela­ni­kud oma arm­sa­te kiik­su­de ja üle võl­li ise­loo­mu­oma­dus­te­ga võik­sid vabalt olla iga lin­na koda­ni­kud. Julgem luge­ja võib ise­gi tun­da ära ise­en­nast, kui söandab enda üle nal­ja hei­ta.
Meie näi­tu­sel on väl­jas Tapa Kunstikooli õpi­las­te joo­nis­ta­tud NummiPea ela­ni­ke pil­did. Lapsi juhen­da­sid õpe­ta­jad Liina Kald ja Katrin Leete.
Näitus "Väike ja veider linn"Otse loo­mu­li­kult on sel­les arm­sas väik­ses veid­ras lin­nas ka raa­ma­tu­ko­gu. Raamatukogu üks suur riiul on Aino Perviku raa­ma­tu­te päralt. 22. april­lil tähis­tas meie armas­ta­tud las­te­kir­ja­nik 85. sün­ni­päe­va.
Aino Perviku raa­ma­tu­id saab kuns­ti­näi­tu­se­le lisaks vaa­da­ta. Ja mui­du­gi luge­da. NummiPea lin­nas on võe­tud sei­su­koht, et kui ini­mes­tel ei ole või­ma­lik raa­ma­tu­id luge­da, siis on nei­le teh­tud üle­ko­hut.

Kunksmoor soovitab

Raamatunäitus "Kunksmoor soovitab"Raamatunäitus "Kunksmoor soovitab"3. maist 2. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Kunksmoor soo­vi­tab”.

Kunksmoor on Aino Perviku raa­ma­tu­te­ge­las­test üks kuul­sa­maid. Teada on ka tema oskus saa­da tõbe­dest ja häda­dest lah­ti ravim­tai­me­de abil. Seetõttu võib meie näi­tu­selt lei­da raa­ma­tu­id ravim­tai­me­de kohta ja Kunksmoori häid nõu­an­deid.
Kapten Trumm on samu­ti kohal, pal­der­ja­ni­juu­re pilt ja tärin­gud ka.

Vikerkaarest läbi astunud pilvelammas

Raamatunäitus "Vikerkaarest läbi astunud pilvelammas"Raamatunäitus "Vikerkaarest läbi astunud pilvelammas"3. maist 2. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Vikerkaarest läbi astu­nud pil­velam­mas”.

Aino Perviku vigu­ri­jut­tu­des muu­tub lam­mas samb­laks. Raamatu „Draakonid võõr­sil“ draa­ko­ni­lap­sed pääs­ta­vad lam­bad põle­vast lau­dast. Paula läheb maa­le vanaema-vanaisa juur­de keva­det vaa­ta­ma ja kohtab kada­ka­te vahel ka lam­baid.
Väike val­ge pil­velam­mas aga rändab läbi viker­kaa­re ja iga värv toob kaa­sa oma vär­vi maa­il­ma. Äkki toob väi­ke pil­velam­mas vär­ve ka kir­ja­ni­ku igas­se päe­va? Kuigi Aino Pervik mär­kab elu vär­ve ise ehk pare­mi­ni­gi.
Raamatunäitusel on väl­jas Aino Perviku tõsi­sed ja viguri­ga lam­ba­lood. Pilvelammastel aita­sid läbi viker­kaa­re min­na Tapa Gümnaasiumi folk­loo­ri­rin­gi lap­sed.

Loeme sajani”

"Loeme sajani"4. april­lil 2017 alus­ta­si­me luule­le­vi­ta­mis­pro­jek­ti­ga „Loeme saja­ni“.

Eestis on pal­ju häid luu­le­ta­ja­id, kes on kir­ju­ta­nud väga häid luu­le­tusi. Kahju oleks sel­li­ne anne ja varan­dus las­ta kaot­si min­na. Luuleraamatud lausa oota­vad riiu­list väl­ja pää­se­mist ja vär­si­read ette lugemist-kuulamist.

Luuletused on tõe­li­ne luge­mise maius­pa­la. Kui õige tähis­taks Eesti Vabariigi täht­sat sün­ni­päe­va las­te­luu­le luge­mise ja levi­ta­mi­se­ga! (Tõesti, mil­leks gri­pi­pi­si­kuid levi­ta­da, kui on ole­mas pal­ju äge­dam pisik – luu­le­pi­sik). Hea tuju või südam­lik hetk on garan­tee­ri­tud nii luge­jal kui kuu­la­jal. Loeme kam­ba pea­le 100 luu­le­tust. Kingime Eesti 100. sün­ni­päe­vaks 100 vah­vat luu­le­het­ke.

"Loeme sajani" - luulesõber Luule Sõber"Loeme sajani"Luulelevitamisprojektis võivad osa­le­da 1.–4. klas­si­de õpi­lased. Selleks tuleb raa­ma­tu­ko­gust otsi­da üks vah­va luu­le­raa­mat. Luuleraamatuid aita­vad lei­da raa­ma­tu­ko­gu­hoid­jad või luu­le­riiu­li juu­res istuv Luule Sõber. Lapsed saa­vad luu­le­tusi ette luge­da kodus oma pere­le, sugu­las­te­le, naab­ri­te­le, sõp­ra­de­le, aga võib-olla hoo­pis oma lem­mik­loo­ma­de­le. Luuletusi võib luge­da kül­la min­nes ter­vi­tu­seks või külast lah­ku­des tänu­tä­heks. Võimalusi tei­si luu­le­tus­te­ga ülla­ta­da on pal­ju.

Esimesed väi­ke­sed luge­jad on juba läi­nud luu­let levi­ta­ma. Loeme saja­ni!

 

Seitse paid

Raamatunäitus "Seitse paid"23. märt­sist 28. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Seitse paid”.

Kui Ene-Maris Tali raa­ma­tu „Pailapsiin“ tege­lased on kõik oma tõbe­dest ja häda­dest üle saa­nud, siis on aeg nei­le pai teha. Tõhusa ime­ra­vi­mi pai­lap­siin kõr­val toi­mib häs­ti ka lap­se­le teh­tud pai. Vanemate pai laseb lap­sel ennast tur­va­li­selt tun­da ja lap­se pai vane­ma­te­le on liht­salt väga armas. Pai sõb­ra­le. Pai lem­mik­loo­ma­le. Ka muu­si­ka, ilus pilt, vah­va raa­mat võib olla pai­tus meie hin­ge­le.
Meie raa­ma­tu­näi­tu­selt leiab seit­set sor­ti pai­sid. Tule ja vali!

Kaber

Raamatunäitus "Kaber" Raamatunäitus "Kaber"23. märt­sist 28. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Kaber”.

Tänavuse aas­ta loo­ma kohta öel­dak­se, et mets­kits, kes teda ei tun­neks. Teda on loo­duses koha­tud või sõi­du ajal autoak­nast näh­tud. Muistsed eest­la­sed ütlesid mets­kit­se kohta kaber. Tänaseks on see nimi unus­ta­tud ja kasu­tuse­le võe­tud sõna mets­kits.
Toome raa­ma­tu­näi­tu­sel sel­gust mets­kit­se nime osas ja vaa­ta­me aas­ta loo­mast kir­ju­ta­tud raa­ma­tu­id.

Imerohi

Näitus "Imerohi"

Näitus "Imerohi"23. märt­sist 28. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gus näi­tus „Imerohi”.

Paljud täna­sed lap­se­va­nemad mäle­ta­vad kind­las­ti oma lap­se­põl­vest Ene-Maris Tali las­te­la­vas­tust, kus rohu­tead­la­sed Aleksander Suhkur ja Peeter Pipar lap­si pai­lap­sii­ni­ga ter­veks ravi­sid.
Näitus "Imerohi"Nüüd on lood pai­lap­sii­ni suu­re­pä­ra­sest ravi­toi­mest jõud­nud ka raa­ma­tu­s­se. Kokku seit­se eri­ne­vat lugu, mil­les las­te­le ja lap­se­va­ne­ma­te­le teada-tuntud tõved lap­si kim­bu­ta­vad. Lõbusate lugu­de sis­se on pei­de­tud õpet­li­kud ivad. Kristina Reinelleri illust­rat­sioo­nid muu­da­vad raa­ma­tu „Pailapsiin“ kenaks ter­vikuks. Raamatu ori­gi­naa­lil­lust­rat­sioone saab nüüd näha ka Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gus.

Fred Jüssi fotonäitus „Rajamustrid”

Fred Jüssi fotonäitus "Rajamustrid"Fred Jüssi fotonäitus "Rajamustrid"15. märt­sist 7. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gus Fred Jüssi foto­näi­tus „Rajamustrid”.

Fred Jüssi foto­näi­tus „Rajamustrid“ viib vaa­ta­ja kaa­sa rän­na­ku­le möö­da legen­daar­se loo­duse­me­he elu­tee rada­sid nii pil­dis kui sõnas.

Teeliste rajad ühen­da­vad, lahu­ta­vad, teki­ta­vad mustreid. Lõpuks roh­tu­vad, jät­tes näh­ta­ma­tu jäl­je. Teerajal on oma­dus tee­li­se­le õpe­ta­da mine­vi­kust ole­vi­ku kau­du ula­tu­da ka tule­vik­ku.”
Fred Jüssi.

Tutvu raa­ma­tu­ko­gus ka Fred Jüssi uue raa­ma­tu­ga „Rajamustrid”, mis koondab endas vana­meist­ri rik­ka­lik­ku foto­ko­gu. Nii foto­näi­tus kui raa­mat sisal­da­vad loo­duse mõtes­ta­ja tähen­dus­rik­kaid mär­ka­mi­si ja süga­vaid mõt­teid, ande­ka loo­dus­fo­tograa­fi pil­te läbi kogu tema tegut­se­mis­aja. Lugejat-vaatajat lum­ma­vad meie mets, kodu­maa kau­nis ja puhas loo­dus, südant­soo­jen­da­vad kil­lu­ke­sed argi­elu hubas­test het­ke­dest …

Näituse koos­tas ja raa­ma­tu andis väl­ja kir­jas­tus Pilgrim.

Mu käed on käpikute sees

Näitus "Mu käed on käpikute sees"14. veebruarist 21. märt­si­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus „Mu käed on käpi­ku­te sees”.

Näitus "Mu käed on käpikute sees"

Olivia Saar oskab emot­sioo­nid suu­re­pä­ra­selt luu­le­tus­tes­se vala­da.
Ilmselt sel­le­pä­rast on neid lau­lu­deks kir­ju­ta­tud ja pal­jud luu­le­read mei­le pähe kulu­nud. Üks neist on vär­si­ri­da „Mu käed on käpi­ku­te sees“, mis on luu­le­tu­se „Talvepilt“ algus­ri­da.
Meie näi­tu­sel on väl­jas mõnusad soo­jad luu­le­tu­sed ja jutud käpi­ku­test ning õpe­ta­ja Eve Allsoo õpi­las­te kujun­da­tud must­ri­li­sed paber­kä­pi­kud. Vabariigi aas­ta­päe­va puhul kor­ral­dab vas­tu­võ­tu pre­si­dent Kinnas.

Jalutav tuvi

Raamatunäitus "Jalutav tuvi"14. veebruarist 21. märt­si­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Jalutav tuvi”.

Tuvid jalu­ta­vad kõik­jal: leht­metsa­des, par­ki­des, lin­na­väl­ja­ku­tel, kor­rus­ma­ja­de rõdu­del ja ise­gi Ilmar Trulli luu­le­tu­ses.
Tuvid on sel aas­tal kõi­ge roh­kem tähe­le­pa­nu saa­vad lin­nud. Turteltuvi ja kaelus-turteltuvi on vali­tud aas­ta 2017 lin­nuks, et nen­dest roh­kem tea­da saa­da. Need kaks lii­ki on ühed kõi­ge vähem uuri­tud lin­nu­lii­gid Eestis.
Lisaks saa­vad tur­tel­tu­vi­de aas­tal tut­ta­va­maks ka tei­sed meie tuvid. Alustame nen­dest, kes on raa­ma­tu­tes.

« Vanemad uudised