näitused

Head lapsed, tema sõbrad ja sugulased

Raamatuväljapanek "Head lapsed, tema sõbrad ja sugulased"15. maist 14. juu­li­ni Lehtse raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek „Head lap­sed, tema sõb­rad ja sugu­la­sed”.

Väljapanek Leelo Tungla las­te­raa­ma­tu­test.
Armastatud luu­le­ta­ja ja kir­ja­nik tähis­tab 22. juu­nil oma 70. sün­ni­päe­va.
Soovime ka omalt poolt PALJU ÕNNE!

Mõned üksikud värvid

Näitus "Mõned üksikud värvid"10. maist 29. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Mõned üksi­kud vär­vid”.

Luua met­san­dus­koo­li õpe­ta­ja, ka kir­ja­ni­ku ja tõl­ki­ja­na tun­tud Veiko Belials sea­dis oma viie­küm­nen­daks sün­ni­päe­vaks kok­ku foto­näi­tu­se “Mõned üksi­kud vär­vid”. Pealkiri on tões­ti tabav: üksi­kuid vär­vili­si objek­te leiab vaid mõnelt pil­dilt, ena­mik näi­tu­se­fo­to­sid on must­valged.
“Mustvalge foto estee­ti­ka pae­lub varem või hil­jem kõi­ki, kes pil­dis­ta­mi­se­ga tege­le­vad. Mustvalge on klas­si­ka, must­val­ge on oma­moo­di test, see näi­tab, kes sa oled ja kui­das maa­il­ma vaa­tad,” on Veiko Belials öel­nud.
Mustvalgena häs­ti töö­ta­vaid pil­te on ta saa­nud nii kodu-Eestist kui Helsingist, Stockhomist, Uppsalast ja Pariisist.
Mustvalge foto on Veiko Belialsi sõnul nagu graa­fi­ka, mis aitab rõhu­ta­da kont­ras­te, mustreid või rüt­me. Ka sobib must­val­ge foto mini­ma­list­li­ke kom­po­sit­sioo­ni­de teki­ta­miseks, olles oma­moo­di visuaal­ne hai­ku, poee­ti­li­ne kont­sent­raat ideest, mil­le puhul vär­vid vaa­ta­ja tähe­le­pa­nu põhi­li­selt kõr­va­le kisuk­sid.
Oma näi­tu­se­fo­to­de sün­ni­lood on Veiko kir­ja pan­nud ning külas­ta­ja saab neid näi­tu­se juu­res ole­vast kata­loo­gist luge­da.

Näituse „Akvarellide tappev tabamatus” avamine ning luulekogude „Elujooned” ja „101 haikut” esitlus

Luulekogude "Elujooned" ja "101 haikut" esitlus - plakat19. maist 30. sep­temb­ri­ni on Jäneda los­sis üle­val Kai-Mai Olbri näi­tus „Akvarellide tap­pev taba­ma­tus”.

Näituse ava­mi­ne toi­mub 19. mail kell 17.00 ning selle­le järg­neb luu­le­ko­gu­de „Elujooned” ja „101 hai­kut” esit­lu­se­ga luu­le­õh­tu.
Kitarril musit­see­rib Madis Ristimägi.

EV 100. Eestimaa kuldsed pojad ja tütred

Näitus "EV 100. Eestimaa kuldsed pojad ja tütred"2.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus EV 100. Eestimaa kuld­sed pojad ja tüt­red”.

20. sajand oli Eestis esi­me­ne tõe­li­ne spor­di­sajand. See sajand andis pal­ju spor­di­täh­ti ja suu­ri isik­su­si, tänu kel­le ette­as­te­te­le on sport kas­va­nud huvi­ta­vaks ja köit­vaks. Olümpiamängudel osa­le­mise õigus anti Eestile 1920. a., kui meie esin­duse­le või­mal­da­ti osa­võtt Antverpeni olüm­pia­män­gu­dest. Tõstjast Alfred Neulandist sai seal esi­me­ne eest­la­sest olüm­pia­võit­ja. Nüüdseks on eest­la­sed võit­nud kok­ku 26 olüm­pia­kulda, mis on iga­ti suur saa­vu­tus ühe väi­ke­se rii­gi jaoks.

Järjehoidjad

Väljapanek "Järjehoidjad"4.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Järjehoidjad”.

Raamatukogurahva jär­je­hoid­ja­te kogu. Muist kogu­tud, muist kogu­ne­nud. Järjehoidjad on raa­ma­tu­sõp­ra­de­le väga vaja­li­kud. Kes siis ikka jõuab ter­vet raa­ma­tut ühe hin­ge­tõm­be­ga läbi luge­da. Järjehoidjad on ilu­sad, lõbusad (need, mis las­te­le mõel­dud), kuid ka infor­ma­tiiv­sed, vii­da­tes mõne­le huvi­ta­va­le raa­ma­tu­le, tut­vus­ta­des kir­jas­tusi, raa­ma­tu­ko­gusid, eri­ne­vaid kir­jan­dus­sünd­mu­si jne. Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gus­se on kogu­ne­nud aega­de jook­sul ter­ve hulk jär­je­hoid­ja­id. Tuleb tun­nis­ta­da, et ole­me neid ka ise tei­nud, oma raa­ma­tu­ko­gu tut­vus­ta­miseks. Väikest osa sel­lest kogust paku­me huvi­lis­te­le vaa­ta­miseks.

Kunstnik ja poeet Aleksander Suuman

Väljapanek "Kunstnik ja poeet Aleksander Suuman"3.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Kunstnik ja poeet Aleksander Suuman”.

Väljapanek Aleksander Suumani loo­min­gust tema 90. sün­ni­aas­ta­päe­va puhul.

Väike ja veider linn

Näitus "Väike ja veider linn"3. maist 2. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus „Väike ja vei­der linn”.

Aino Perviku loo­dud NummiPea linn on väi­ke vei­der linn. Selle lin­na ela­ni­kud oma arm­sa­te kiik­su­de ja üle võl­li ise­loo­mu­oma­dus­te­ga võik­sid vabalt olla iga lin­na koda­ni­kud. Julgem luge­ja võib ise­gi tun­da ära ise­en­nast, kui söandab enda üle nal­ja hei­ta.
Meie näi­tu­sel on väl­jas Tapa Kunstikooli õpi­las­te joo­nis­ta­tud NummiPea ela­ni­ke pil­did. Lapsi juhen­da­sid õpe­ta­jad Liina Kald ja Katrin Leete.
Näitus "Väike ja veider linn"Otse loo­mu­li­kult on sel­les arm­sas väik­ses veid­ras lin­nas ka raa­ma­tu­ko­gu. Raamatukogu üks suur riiul on Aino Perviku raa­ma­tu­te päralt. 22. april­lil tähis­tas meie armas­ta­tud las­te­kir­ja­nik 85. sün­ni­päe­va.
Aino Perviku raa­ma­tu­id saab kuns­ti­näi­tu­se­le lisaks vaa­da­ta. Ja mui­du­gi luge­da. NummiPea lin­nas on võe­tud sei­su­koht, et kui ini­mes­tel ei ole või­ma­lik raa­ma­tu­id luge­da, siis on nei­le teh­tud üle­ko­hut.

Kunksmoor soovitab

Raamatunäitus "Kunksmoor soovitab"Raamatunäitus "Kunksmoor soovitab"3. maist 2. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Kunksmoor soo­vi­tab”.

Kunksmoor on Aino Perviku raa­ma­tu­te­ge­las­test üks kuul­sa­maid. Teada on ka tema oskus saa­da tõbe­dest ja häda­dest lah­ti ravim­tai­me­de abil. Seetõttu võib meie näi­tu­selt lei­da raa­ma­tu­id ravim­tai­me­de kohta ja Kunksmoori häid nõu­an­deid.
Kapten Trumm on samu­ti kohal, pal­der­ja­ni­juu­re pilt ja tärin­gud ka.

Vikerkaarest läbi astunud pilvelammas

Raamatunäitus "Vikerkaarest läbi astunud pilvelammas"Raamatunäitus "Vikerkaarest läbi astunud pilvelammas"3. maist 2. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Vikerkaarest läbi astu­nud pil­velam­mas”.

Aino Perviku vigu­ri­jut­tu­des muu­tub lam­mas samb­laks. Raamatu „Draakonid võõr­sil“ draa­ko­ni­lap­sed pääs­ta­vad lam­bad põle­vast lau­dast. Paula läheb maa­le vanaema-vanaisa juur­de keva­det vaa­ta­ma ja kohtab kada­ka­te vahel ka lam­baid.
Väike val­ge pil­velam­mas aga rändab läbi viker­kaa­re ja iga värv toob kaa­sa oma vär­vi maa­il­ma. Äkki toob väi­ke pil­velam­mas vär­ve ka kir­ja­ni­ku igas­se päe­va? Kuigi Aino Pervik mär­kab elu vär­ve ise ehk pare­mi­ni­gi.
Raamatunäitusel on väl­jas Aino Perviku tõsi­sed ja viguri­ga lam­ba­lood. Pilvelammastel aita­sid läbi viker­kaa­re min­na Tapa Gümnaasiumi folk­loo­ri­rin­gi lap­sed.

Metskits — aasta loom

Näitus "Metskits - aasta loom"10. maist 8. juu­ni­ni Jäneda raa­ma­tu­ko­gus näi­tus „Metskits — aas­ta loom”.

Metskits on meie metsa­de üks ilu­samaid ja graat­si­li­se­maid loo­mi. Ta on täna­vu­seks aas­ta loo­maks vali­tud sel põh­ju­sel, et mõne aas­ta tagus­te ras­ke­te tal­ve­de järel, mil popu­lat­sioon kõvas­ti kaha­nes, on mets­kits jäl­le kenas­ti näh­ta­vaks saa­nud. Näitusel on tea­ve mets­kit­se elust, raa­ma­tud tema kohta, sokusar­ved ning neist val­mis­ta­tud ese­med.

« Vanemad uudised