näitused

Šokolaad — kuninglik maius

Raamatunäitus "Šokolaad - kuninglik maius"Raamatunäitus "Šokolaad - kuninglik maius"19. sep­temb­rist 16. oktoob­ri­ni Lehtse raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus „Šokolaad — kuning­lik maius”.

Šokolaad sai Euroopale tun­tuks Kolumbuse Ameerika avas­ta­mise rei­si­delt. 17. sajan­di algul levis šoko­laa­di val­mis­ta­mise ja joo­mise kom­me Inglismaale ja ala­tes 19. sajan­di tei­sest poo­lest said šoko­laa­di­ga haka­ta maius­ta­ma ka eestlased.

Kes joonistas pildid?

Evi Tihemets19. sep­temb­rist 16. oktoob­ri­ni Lehtse raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek „Kes joo­nis­tas pil­did?”.

Tapa val­la­ga seo­tud graa­fik Evi Tihemets tähis­tas 21. augus­til oma 85. sün­ni­päe­va. Ta on illust­ree­ri­nud mit­meid las­te­le kui ka täis­kas­va­nu­te­le kir­ju­ta­tud raa­ma­tu­id. Kõige tun­tum neist on Hans Christian Anderseni las­te­raa­mat „Lumekuninganna”.

Mustrid ja lõimed

Näitus "Mustrid ja lõimed"15. sep­temb­rist 19. oktoob­ri­ni Jäneda raa­ma­tu­ko­gus näi­tus „Mustrid ja lõi­med”.

Praegu Lehtses, kuid varem aas­ta­id Jänedal ela­nud Evi-Maie Toomla alus­tas oma esi­mes­te näpu­töö­de­ga juba päris vara­kult. Kui ta oli 4-aastane, meis­ter­das vana­isa tal­le esi­me­sed kudu­mis­var­dad ja vanaema pis­tis pih­ku lõn­ga­ke­ra. Sellest ajast ala­tes on ise­te­ge­mi­ne olnud tema elus täht­sal kohal ning eri­ti meel­dib tal­le kudu­da, kas siis var­ras­tel või kangastelgedel.
Lehtse kan­di nai­sed on aas­ta­id koos käi­nud käsi­tööd tege­mas ja ka oma käsi­töö­selt­sin­gu asu­ta­nud. Evi-Maie vedas selt­sin­gu tege­vust  9 aas­tat. Maikuus tähis­tas Evi-Maie Toomla oma 80. sünnipäeva.

Näituse ava­mi­ne 15. sep­temb­ril kell 13.00.
Olete oodatud!

Tere, kool!

Väljapanek "Tere, kool!"29. augus­tist 18. sep­temb­ri­ni Lehtse raa­ma­tu­ko­gus väl­ja­pa­nek „Tere, kool!”.

Raamatuväljapanekuga ter­vi­ta­me 1. sep­temb­ri puhul kõi­ki õpilasi ja õpe­ta­ja­id. Tulge uudis­ta­ma eri­ne­vaid aabit­said ja koo­li tee­ma­li­si jutu­raa­ma­tu­id. Ja mui­du­gi ohu­tust ja tur­va­li­sust koo­li­teel aita­vad meel­de tule­ta­da vas­ta­vad raamatud.

Muhu Inglid

Näitus "Muhu Inglid" Näitus "Muhu Inglid"30. augus­tist 29. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu 2. kor­ru­sel näi­tus „Muhu Inglid”.

Näitus põhi­neb Kadri Tüüri jutu­raa­ma­tul, mil­le on illust­ree­ri­nud Urmas Viik. Kunstniku pil­di­keel toe­tub muhu rik­ka­li­ku­le orna­men­ti­ka­le ja vär­vi­gam­ma­le. Muhu juur­te­ga Urmas Viigi arva­tes on Muhu pärand­kul­tuur üüra­tult rikas: „Ma taht­sin kasu­ta­da neid tun­ta­vaid ele­men­te, aga neid sidu­da kaas­aeg­se olme­kul­tuu­ri või ka lin­na­kul­tuu­ri ele­men­ti­de­ga, sest pärand­kul­tuur minu sel­ge veen­du­mu­se koha­selt eksis­tee­rib ikka­gi kor­ra­li­kult siis, kui see on pide­valt tööt­luses ja eda­siaren­dus­es, mit­te kopeerimises”.
Urmas Viigi „Muhu Inglite“ illust­rat­sioo­nid on võim­sad nii raa­ma­tus kui seinal.

Tapa rongijaama elluärkamine

Näitus "Tapa rongijaama elluärakamine"16. augus­tist 16. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Tapa ron­gi­jaa­ma ellu­ära­ka­mi­ne”.

Projekti „Tapa ron­gi­jaa­ma ellu­är­ka­mi­ne“ tar­vis kok­ku sea­tud näi­tus viib meid Tapa jaa­ma aja­loo rada­de­le. Tapa raud­tee­jaa­ma pea­hoo­ne on Eesti üks vanemaid. Tapa jaam on olu­li­ne süm­bo­l­ob­jekt nii raud­tee kui ka Tapa lin­na­ehi­tu­ses, samu­ti väär­tus­lik his­to­rist­li­ku arhi­tek­tuu­ri näi­de. See ise­ära­lik tel­lis­ki­vist hoo­ne­mas­siiv on juba ehi­tus­li­kult oma­laad­ne, mil­le sar­nast koha­li­kus raud­tee­ar­hi­tek­tuu­ris ette näi­da­ta pole. Peegeldab ta ju Tapa kui sõlm­jaa­ma aja­loolist olu­li­sust, mil­le­ta poleks tek­ki­nud ale­vik, hil­jem linn. Teisalt on jaa­ma­hoo­ne ala­ti olnud teel­ole­va ini­m­ese varju- ja koh­tu­mis­paik ning mui­du tore aja­viit­mise koht.
Selle aas­ta juu­lis tun­nista­ti jaa­ma pea­hoo­ne kul­tuu­ri­mi­nist­ri käsk­kir­ja­ga kultuurimälestiseks.

Näituse koos­tas TTÜ muu­seu­mi kuraa­tor Nele Inglist. Mõte haka­ta vanu foto­sid täna­päe­vas­te­ga kok­ku sula­ta­ma pole Nele jaoks paeluv mit­te ainu­ük­si aja­loo­hu­vi või pil­dis­ta­mis­rõõ­mu tõt­tu, vaid on ka hea põh­jus saa­da mõne Eestimaa pai­ga või lin­na­ga pare­mi­ni tuttavaks.

Kunstnik, kes ei karda katsetada

Raamatunäitus "Kunstnik, kes ei karda katsetada"1.–29. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Kunstnik, kes ei kar­da kat­se­ta­da”.

Kunstnik Urmas Viik on eri­alalt graa­fik. Peene joo­ne­ga pil­te ja suu­ri pas­tel­seid pindu teeb ta arvu­ti­ga. Pliiatsiga pabe­ri­le teh­tud visan­dist hak­kab ta arvu­ti abil loo­ma raa­ma­tu­pilti, mil­les kihid nii lap­se kui täis­kas­va­nu jaoks.
Kerttu Soansiga koos­tööst algu­se saa­nud raa­ma­tu­te illust­ree­ri­mi­ne on vii­nud ka järg­mis­te töö­de­ni. Raamatuid on nüüd­seks illust­ree­ri­tud üle kol­me­küm­ne. Paljud neist kau­ni­te Eesti raa­ma­tu­te žürii­le posi­tiiv­selt sil­ma jäänud.
Urmas Viik on kunst­nik, kes ei kar­da kat­se­ta­da eba­ta­va­li­si teh­ni­ka­id. Näitustel võib vii­ma­sel ajal näha suu­ri objek­te ja installatsioone.
Urmas Viigi „Muhu Inglite“ illust­rat­sioo­nid on võim­sad nii raa­ma­tus kui seinal.

Mari Saat kirjutab südamega

Raamatuväljapanek "Mari Saat kirjutab südamega"1.–29. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek „Mari Saat kir­ju­tab süda­me­ga”.

Väljapanek täna­vu seits­me­küm­nen­dat juu­be­lit tähis­ta­va Mari Saadi loomingust.

Kes muhu peale puhub?

Raamatunäitus "Kes muhu peale puhub?" Raamatunäitus "Kes muhu peale puhub?"1.–29. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Kes muhu pea­le puhub?”.

Sügisel on tore möö­du­nud suve mee­nu­ta­da. Küllap see oli täis lii­ku­mist ja män­ge. Ronimis-, turnimis- ja jook­su­har­ju­tused too­vad mõni­kord enda­ga kaa­sa krii­mud ja muhud. Loodetavasti on need olnud sel­li­sed, mil­le­st on pää­se­nud väi­ke­se ehma­tu­se­ga. Või on aida­nud see, et kee­gi on muhu pea­le puhunud.
Iga suvel saa­dud muhk rää­gib oma suve­loo. Iga muhust kõne­lev luu­le­tus või jutt oma loo. Need näi­tu­se­le väl­ja pani­me­gi. Sealt võib lei­da ka Muhu saa­re või­ma­li­ku tekkeloo.

Kaelus-turteltuvi, aasta lind 2017

Raamatuväljapanek "Kaelus-turteltuvi, aasta lind 2017"15. augus­tist 15. sep­temb­ri­ni Jäneda raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek „Kaelus-turteltuvi, aas­ta lind 2017”.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aas­ta lin­du ala­tes 1995. aas­ta­st. Aasta lin­nu vali­mise ees­märk on tut­vus­ta­da ava­lik­ku­se­le üht Eestis esi­ne­vat lin­nu­lii­ki või lii­gi­rüh­ma ning kaa­sa­ta loo­dus­hu­vili­si sel­le lii­gi uuri­mise ja kait­se tegevustesse.

Turteltuvide, armas­tuse ja truu­duse süm­bo­liks ole­va­te lin­du­de, auks on Eesti Ornitoloogiaühing kor­ral­da­nud armas­tus­luu­le kon­kur­si. 15. sep­temb­ri­ni on ooda­tud luu­le­tu­sed, mis rää­givad armas­tu­sest või tur­tel­tu­vi­dest kui puh­ta ja oma­ka­su­püüd­ma­tu armas­tuse sümbolist.

« Vanemad uudised