Tapa linnaraamatukogu

Muhu Inglid

Näitus "Muhu Inglid" Näitus "Muhu Inglid"30. augus­tist 29. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu 2. kor­ru­sel näi­tus „Muhu Inglid”.

Näitus põhi­neb Kadri Tüüri jutu­raa­ma­tul, mil­le on illust­ree­ri­nud Urmas Viik. Kunstniku pil­di­keel toe­tub muhu rik­ka­li­ku­le orna­men­ti­ka­le ja vär­vi­gam­ma­le. Muhu juur­te­ga Urmas Viigi arva­tes on Muhu pärand­kul­tuur üüra­tult rikas: „Ma taht­sin kasu­ta­da neid tun­ta­vaid ele­men­te, aga neid sidu­da kaas­aeg­se olme­kul­tuu­ri või ka lin­na­kul­tuu­ri ele­men­ti­de­ga, sest pärand­kul­tuur minu sel­ge veen­du­mu­se koha­selt eksis­tee­rib ikka­gi kor­ra­li­kult siis, kui see on pide­valt tööt­luses ja eda­siaren­dus­es, mit­te kopeerimises”.
Urmas Viigi „Muhu Inglite“ illust­rat­sioo­nid on võim­sad nii raa­ma­tus kui seinal.

Tapa rongijaama elluärkamine

Näitus "Tapa rongijaama elluärakamine"16. augus­tist 16. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Tapa ron­gi­jaa­ma ellu­ära­ka­mi­ne”.

Projekti „Tapa ron­gi­jaa­ma ellu­är­ka­mi­ne“ tar­vis kok­ku sea­tud näi­tus viib meid Tapa jaa­ma aja­loo rada­de­le. Tapa raud­tee­jaa­ma pea­hoo­ne on Eesti üks vanemaid. Tapa jaam on olu­li­ne süm­bo­l­ob­jekt nii raud­tee kui ka Tapa lin­na­ehi­tu­ses, samu­ti väär­tus­lik his­to­rist­li­ku arhi­tek­tuu­ri näi­de. See ise­ära­lik tel­lis­ki­vist hoo­ne­mas­siiv on juba ehi­tus­li­kult oma­laad­ne, mil­le sar­nast koha­li­kus raud­tee­ar­hi­tek­tuu­ris ette näi­da­ta pole. Peegeldab ta ju Tapa kui sõlm­jaa­ma aja­loolist olu­li­sust, mil­le­ta poleks tek­ki­nud ale­vik, hil­jem linn. Teisalt on jaa­ma­hoo­ne ala­ti olnud teel­ole­va ini­m­ese varju- ja koh­tu­mis­paik ning mui­du tore aja­viit­mise koht.
Selle aas­ta juu­lis tun­nista­ti jaa­ma pea­hoo­ne kul­tuu­ri­mi­nist­ri käsk­kir­ja­ga kultuurimälestiseks.

Näituse koos­tas TTÜ muu­seu­mi kuraa­tor Nele Inglist. Mõte haka­ta vanu foto­sid täna­päe­vas­te­ga kok­ku sula­ta­ma pole Nele jaoks paeluv mit­te ainu­ük­si aja­loo­hu­vi või pil­dis­ta­mis­rõõ­mu tõt­tu, vaid on ka hea põh­jus saa­da mõne Eestimaa pai­ga või lin­na­ga pare­mi­ni tuttavaks.

Kunstnik, kes ei karda katsetada

Raamatunäitus "Kunstnik, kes ei karda katsetada"1.–29. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Kunstnik, kes ei kar­da kat­se­ta­da”.

Kunstnik Urmas Viik on eri­alalt graa­fik. Peene joo­ne­ga pil­te ja suu­ri pas­tel­seid pindu teeb ta arvu­ti­ga. Pliiatsiga pabe­ri­le teh­tud visan­dist hak­kab ta arvu­ti abil loo­ma raa­ma­tu­pilti, mil­les kihid nii lap­se kui täis­kas­va­nu jaoks.
Kerttu Soansiga koos­tööst algu­se saa­nud raa­ma­tu­te illust­ree­ri­mi­ne on vii­nud ka järg­mis­te töö­de­ni. Raamatuid on nüüd­seks illust­ree­ri­tud üle kol­me­küm­ne. Paljud neist kau­ni­te Eesti raa­ma­tu­te žürii­le posi­tiiv­selt sil­ma jäänud.
Urmas Viik on kunst­nik, kes ei kar­da kat­se­ta­da eba­ta­va­li­si teh­ni­ka­id. Näitustel võib vii­ma­sel ajal näha suu­ri objek­te ja installatsioone.
Urmas Viigi „Muhu Inglite“ illust­rat­sioo­nid on võim­sad nii raa­ma­tus kui seinal.

Mari Saat kirjutab südamega

Raamatuväljapanek "Mari Saat kirjutab südamega"1.–29. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek „Mari Saat kir­ju­tab süda­me­ga”.

Väljapanek täna­vu seits­me­küm­nen­dat juu­be­lit tähis­ta­va Mari Saadi loomingust.

Kes muhu peale puhub?

Raamatunäitus "Kes muhu peale puhub?" Raamatunäitus "Kes muhu peale puhub?"1.–29. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Kes muhu pea­le puhub?”.

Sügisel on tore möö­du­nud suve mee­nu­ta­da. Küllap see oli täis lii­ku­mist ja män­ge. Ronimis-, turnimis- ja jook­su­har­ju­tused too­vad mõni­kord enda­ga kaa­sa krii­mud ja muhud. Loodetavasti on need olnud sel­li­sed, mil­le­st on pää­se­nud väi­ke­se ehma­tu­se­ga. Või on aida­nud see, et kee­gi on muhu pea­le puhunud.
Iga suvel saa­dud muhk rää­gib oma suve­loo. Iga muhust kõne­lev luu­le­tus või jutt oma loo. Need näi­tu­se­le väl­ja pani­me­gi. Sealt võib lei­da ka Muhu saa­re või­ma­li­ku tekkeloo.

Kuula!

Väljapanek „Kuula!“9.–30. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Kuula!“.

Väljapanek tut­vus­tab raa­ma­tu­ko­gus lei­du­vaid audio­raa­ma­tu­id. Päris kaval mõte on lae­nu­ta­da raa­ma­tu­ko­gust kuu­la­miseks üks heli­raa­mat, kas­või vahe­te­va­hel. Silmad puh­ka­vad, kuid kir­jan­dus­ela­mus on garanteeritud.

Kuda rahvas, nõnda rõõvas

Näitus "Kuda rahvas, nõnda rõõvas" Näitus "Kuda rahvas, nõnda rõõvas"8.–30. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Kuda rah­vas, nõn­da rõõvas”.

Rahvarõivastega on meist kok­ku puu­tu­nud pea­ae­gu iga­üks, kas neid ise lau­lu­pi­du­del kan­des või kand­ja­te paku­tud estee­ti­list vaa­te­pilti nautides.
Rahvarõivad on talu­po­ja­rõivad, mida kan­ti nii argi- kui pidu­päe­va­del. Eestis tähis­ta­sid rah­va­rõivad ühtae­gu sei­sus­lik­ku ja rah­vus­lik­ku kuu­lu­vust — talu­po­ja­sei­sust ja maa­rah­vast, sest valit­se­vad klas­sid kuu­lusid sak­sa rahvusse.
Nimetus „rah­va­rõivad” tuli tar­vi­tu­se­le ärka­mis­ajal, mil C. R. Jakobson jt rah­vus­li­kud tege­lased hak­ka­sid taot­le­ma tra­dit­sioo­ni­lis­te talu­po­ja­rõi­vas­te kand­mist pidu­li­kel kok­ku­tu­le­ku­tel rah­vus­li­ku uhku­se rõhutamiseks.
Tänapäeval kan­tak­se lau­lu­pi­du­del ja muu­del rah­vus­li­kel üri­tus­tel eelkõi­ge 19. sajan­di pidu­lik­ku talu­po­ja­rõi­vast. Kihelkondlike eri­ne­vus­te­ga talu­po­ja­rõi­vast on saa­nud rahvussümbol.

Suvekoertega maale

Raamatunäitus "Suvekoertega maale"24. juu­list 28. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Suvekoertega maale”.

Raamatunäitusel lähe­me suve­koer­te­ga maa­le. Lihtsalt suve­ko­dus­se mõnu­sas­ti aega veet­ma või vana­va­ne­ma­te­le kül­la ja appi, puh­ka­ma, ter­vist paran­da­ma, seik­lu­si otsi­ma või just vas­tu­ok­sa rahu leidma.

Või tões­tust saa­ma, et maal on elu täies­ti ole­mas. Ja veel mil­li­ne elu! Selline, et maa­le tasub ela­ma asuda.

Suvi — see on laste aeg

Raamatunäitus "Suvi - see on laste aeg"24. juu­list 28. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Suvi — see on las­te aeg”.

Raamatunäitus "Suvi - see on laste aeg"Leelo Tungla luu­le­tus­te ja lugu­de lap­sed on puru­rik­kad. Neil on ole­mas suur tükk maa­il­ma särast. Ja mis ka het­kel puu­dub, tuleb pärast!
Suvi on pal­ju­de las­te mee­lis­aeg. Saab min­na vee äär­de, maa­le ja loo­duses­se ning lii­va­kast kihab las­test kui mesi­kärg. Lapsed pida­sid Eestimaal sel suvel maha oma laulu- ja tant­su­peo. Ka Leelo Tungla raa­ma­tu „Naljatilgad lähe­vad lau­lu­peole“ tege­lased on käi­nud sel­lel uhkel peol.
Laste suvis­test tege­mis­test Leelo Tungla raa­ma­tu­tes pani­me­gi kok­ku raa­ma­tu­näi­tu­se. Suvi – see on ka Leelo Tungla sün­ni­päe­va aeg. Selle aas­ta 22. juu­nil tähis­tas kir­ja­nik oma 70. sünnipäeva.

Naiskodukaitse 90 aasta juubeli näitus

Naiskodukaitse 90. aastapäeva fotonäitusNaiskodukaitse 90. aastapäeva fotonäitus10. juu­list 15. augus­ti­ni Tapa Linnaraamatukogu tee­nin­dus­osa­kon­nas „Naiskodukaitse 90. aas­ta­päe­va foto­näi­tus”.

Naiskodukaitse Viru ring­kond alus­tas orga­ni­sat­sioo­ni 90. aas­ta juu­be­li tähis­ta­mist foto­näi­tu­se­ga, mis ava­ti Tartu rahu aas­ta­päe­val, 2. veebruaril Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Rakveres.
Loe edasi »

« Vanemad uudised