Kuda rahvas, nõnda rõõvas

Näitus "Kuda rahvas, nõnda rõõvas" Näitus "Kuda rahvas, nõnda rõõvas"8.–30. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Kuda rah­vas, nõn­da rõõ­vas”.

Rahvarõivastega on meist kok­ku puu­tu­nud pea­ae­gu iga­üks, kas neid ise lau­lu­pi­du­del kan­des või kand­ja­te paku­tud estee­ti­list vaa­te­pilti nau­ti­des.
Rahvarõivad on talu­po­ja­rõivad, mida kan­ti nii argi- kui pidu­päe­va­del. Eestis tähis­ta­sid rah­va­rõivad ühtae­gu sei­sus­lik­ku ja rah­vus­lik­ku kuu­lu­vust — talu­po­ja­sei­sust ja maa­rah­vast, sest valit­se­vad klas­sid kuu­lusid sak­sa rah­vus­se.
Nimetus „rah­va­rõivad” tuli tar­vi­tu­se­le ärka­mis­ajal, mil C. R. Jakobson jt rah­vus­li­kud tege­lased hak­ka­sid taot­le­ma tra­dit­sioo­ni­lis­te talu­po­ja­rõi­vas­te kand­mist pidu­li­kel kok­ku­tu­le­ku­tel rah­vus­li­ku uhku­se rõhu­ta­miseks.
Tänapäeval kan­tak­se lau­lu­pi­du­del ja muu­del rah­vus­li­kel üri­tus­tel eelkõi­ge 19. sajan­di pidu­lik­ku talu­po­ja­rõi­vast. Kihelkondlike eri­ne­vus­te­ga talu­po­ja­rõi­vast on saa­nud rah­vus­süm­bol.