Lehtse raamatukogu ajalugu

Kauaaegne Lehtse raamatukogu hoone

Kauaaegne Lehtse raa­ma­tu­ko­gu hoo­ne

Lehtse raa­ma­tu­ko­gu sün­ni­aas­taks loe­tak­se aas­tat 1915 ning kuni aas­ta­ni 1939 kan­dis ta nime Lehtse Raamatukogu Selts. Saksa oku­pat­sioo­ni ajal asus raa­ma­tu­ko­gu Lehtse Ühispõllumajanduspanga hoo­nes (Lehtse kodu­loo­muu­seu­mi majas).

Alates 1945. aas­ta­st on raa­ma­tu­ko­gu asu­nud endi­ses val­la­ma­jas (Rägavere tee 11) ning kand­nud Lehtse Külaraamatukogu nime.

Alma Vile

Alma Vile

Raamatukogul on läbi aega­de olnud mit­meid juha­ta­ja­id, ligi 40 aas­tat tegi seda tööd Alma Vile.

1999. aas­tal sai raa­ma­tu­ko­gu juur­de ruu­me las­te­osa­kon­na tar­beks ning 2004. aas­ta sügi­sel pan­di maja­le uus katus.

Alates 2006. aas­ta algu­sest, mil Lehtse vald ühi­nes Tapa val­la­ga, kuu­lub raa­ma­tu­ko­gu Tapa Linnaraamatukogu koos­sei­su ja kan­nab Lehtse raa­ma­tu­ko­gu nime­tust. Sellest ajast algas raa­ma­tu­ko­gu kaa­sa­jas­ta­mi­ne: raa­ma­tu­fon­di sises­ta­mi­ne arvu­tis­se, uute ruumi­de reno­vee­ri­mi­ne ning teh­ni­li­sed uuen­dus­ed.

Lehtse raamatukogu uued ruumid - aastast 2007

Lehtse raa­ma­tu­ko­gu uued ruu­mid — aas­ta­st 2007

17. mail 2007.a pea­le koli­mist ava­ti raa­ma­tu­ko­gu uues kohas Rägavere tee 19. Praegu tegut­seb raa­ma­tu­ko­gu 181 m2 pin­nal, mis on jaga­tud ava­tud riiu­li­te­ga las­teala, luge­mis­saa­li ja lae­nu­tus­piir­kon­na vahel. Eraldi puh­ke­ruum ja 2 hoid­lat: ajalehtede-ajakirjade ning raa­ma­tu­te jaoks. Ka tal­le­tab raa­ma­tu­ko­gu kir­ja­nik Raimond Kaugveri era­fon­di, mil­le kin­kis aas­ta­id taga­si raa­ma­tu­ko­gu­le kir­ja­ni­ku tütar Katrin Kaugver, kes igal suvel elab isa poolt oste­tud suve­ko­dus Lehtses ja on Lehtse raa­ma­tu­ko­gu kaua­aeg­ne luge­ja.

Elektrooniline lae­nu­tus algas 2008. aas­ta­st. Rohkem kui 200 luge­ja käsu­tuses on raa­ma­tu­fond üle 12 000 raa­ma­tu­ga, aja­kir­jan­du­se­ga ning tasu­ta inter­ne­ti­punkt. Lugemist saab tel­li­da teis­test val­la raa­ma­tu­ko­gu­dest või soo­vi kor­ral kau­ge­malt­ki.