Saksi raamatukogu ajalugu

Saksi raamatukogu seltsi lipp ja esimene raamatukoguhoidja Hugo Vainjärv (1930ndad).

Saksi raa­ma­tu­ko­gu selt­si lipp ja esi­me­ne raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja Hugo Vainjärv (1930ndad).

Saksi raa­ma­tu­ko­gu on asu­ta­tud 1918. aas­tal. Esialgselt lae­nu­ta­ti raa­ma­tu­id Saksi val­la­ma­jas – sealt on raa­ma­tu­ko­gu ka oma nime saa­nud. 1920. aas­tal loo­di Hugo Vainjärve eest­ve­da­misel Saksi raa­ma­tu­ko­gu selts, mil­le ees­mär­giks oli koha­li­ku­le rah­va­le kir­jan­dus­li­ke üri­tus­te kor­ral­da­mi­ne – raa­ma­tu­te ja kir­ja­ni­ke tut­vus­ta­mi­ne, ette­lu­ge­mised, luu­le­õh­tud, näi­den­di­te lavas­ta­mi­ne.

Siin, Saksi vallamajas, asus algselt ka Saksi raamatukogu. Pildil vallavanem ja vallasekretär (1930. algusaastad).

Siin, Saksi val­la­ma­jas, asus alg­selt ka Saksi raa­ma­tu­ko­gu. Pildil val­la­va­nem ja val­la­sek­re­tär (1930. algus­aas­tad).

1947. a vii­di raa­ma­tu­ko­gu endi­sest Saksi val­la­ma­jast üle Saksi mõi­sa­hoo­nes­se. Raamatukoguhoidjaks sai Õie Vulla. Eelmine raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja Hugo Vainjärv jäi töö­le Saksi post­kon­to­ris­se. Raamatuid oli vähe, ainult kaks kapi­täit. Palju ees­ti­aeg­seid raa­ma­tu­id oli hävi­ta­tud. Raamatukoguhoidja kohus­tuseks oli pea­le raa­ma­tu­te lae­nu­ta­mise rii­gi­lae­nu obli­gat­sioo­ni­de müü­mi­ne, kül­vi­plaa­ni täit­mise kont­rol­li­mi­ne, vali­mis­te orga­ni­see­ri­mi­ne ja agi­tat­sioo­ni­töö ning polii­ti­li­se kir­jan­duse levi­ta­mi­ne. Käia tuli jalg­si perest peres­se.

1957. a sai raa­ma­tu­ko­gu uued ruu­mid Koluotsa külas­se Saksi küla­nõu­ko­gu ja Punalipu kol­hoo­si kon­tori­ga ühte majja — tei­se­le kor­ru­se­le. Raamatukogus alus­tas tööd Magdalena Metsjärv.

1962. aas­ta jaa­nua­ri tule­kah­jus sai raa­ma­tu­fond tuge­valt kah­jus­ta­da, doku­men­tat­sioon hävis. Põleng sai algu­se küt­te­puu­dest, mis raa­ma­tu­ko­gu plii­di pea­le kui­va­ma olid pan­dud. Raamatukogu riis­med kogu­ti kok­ku ja lae­nu­ta­mist alusta­ti paa­ri kuu pärast sama maja alu­misel kor­ru­sel, kus kol­hoo­si kon­to­ri ruu­mid olid vabaks jää­nud, sest Punalipu kol­hoos oli ühi­ne­nud Nõmmküla sov­hoo­si­ga ning sov­hoo­si kon­tor asus Saiakoplis. Laenutajaks hak­kas samast külast pärit noo­ru­ke Aita Samarüütel.

1963. aas­ta sügi­sel lik­vi­dee­ri­ti Malla küla­raa­ma­tu­ko­gu ning kogu fond ja riiu­lid too­di Saksi raa­ma­tu­ko­gu taas­ta­miseks üle. Raamatukogu uueks asu­ko­haks sai Uudelepa talu külalis­te­tu­ba Koluotsa külas, juha­ta­jaks raa­ma­tu­ko­gun­duse hari­du­se­ga Milvi Jõeots. Ta töö­tas raa­ma­tu­ko­gus 38 aas­tat ning on päl­vi­nud oma hea töö eest Saksi val­la auko­da­ni­ku tiit­li 2001. aas­tal. Milvi Jõeotsa mäles­tus­te põh­jal oli raa­ma­tu­ko­gu töö­ta­ja täht­sa­maks üles­an­deks nõu­ko­gu­de ajal ini­mes­te polii­ti­li­ne kas­va­tus­töö. Igas raa­ma­tu­pa­kis oli 30% polii­ti­list kir­jan­dust. 1980ndatel aas­ta­tel, uue venes­ta­mis­lai­ne ajal, pidid näi­tus­te ja väl­ja­pa­ne­ku­te peal­kir­jad ole­ma nii ees­ti kui vene kee­les. Ka vali­mis­te orga­ni­see­ri­mise ja agi­tat­sioo­ni­ga pidi tege­le­ma. Eriti olu­li­ne oli ven­nas­rah­vas­te kir­jan­duse tut­vus­ta­mi­ne.

1976. aas­tal vii­di raa­ma­tu­ko­gu taga­si Saksi küla­nõu­ko­gu­ga ühte majja. Uudelepal oli kit­saks jää­nud, sest raa­ma­tu­fond oli jõud­salt kas­va­nud.

Saksi raamatukogu 2007. aastal.

Saksi raa­ma­tu­ko­gu 2007. aas­tal.

Samal põh­ju­sel koli­ti 1988. aas­tal Moele tüh­jaks jää­nud kor­ter­ma­jas­se, kus raa­ma­tu­ko­gu asub tänase­ni. 2001.–2008. a töö­tas Saksi raa­ma­tu­ko­gus Marju Bugri, ala­tes 2008. a augus­tist Sirje Võsa.

Tänaseks on raa­ma­tu­fon­dis üle 12 000 tea­vi­ku. Igal aas­tal lisan­dub ligi­kau­du 500 uut raa­ma­tut. Lugejaid on raa­ma­tu­ko­gus vei­di alla 300.

Saksi raa­ma­tu­ko­gu on Tapa val­la Moe-Saksi piir­kon­na ainu­ke kul­tuu­ri­asu­tus – see­ga külaelu kor­ral­da­miseks väga olu­li­ne paik.