Saksi raamatukogu ajalugu

Saksi raamatukogu seltsi lipp ja esimene raamatukoguhoidja Hugo Vainjärv (1930ndad).

Saksi raa­ma­tu­kogu seltsi lipp ja esi­mene raa­ma­tu­ko­gu­hoidja Hugo Vainjärv (1930ndad).

Saksi raa­ma­tu­kogu on asu­ta­tud 1918. aas­tal. Esialgselt lae­nu­tati raa­ma­tuid Saksi val­la­ma­jas – sealt on raa­ma­tu­kogu ka oma nime saa­nud. 1920. aas­tal loodi Hugo Vainjärve eest­ve­da­misel Saksi raa­ma­tu­kogu selts, mille ees­mär­giks oli koha­li­kule rah­vale kir­jan­dus­like üri­tuste kor­ral­da­mine – raa­ma­tute ja kir­ja­nike tut­vus­ta­mine, ette­lu­ge­mised, luu­le­õh­tud, näi­den­dite lavas­ta­mine.

Siin, Saksi vallamajas, asus algselt ka Saksi raamatukogu. Pildil vallavanem ja vallasekretär (1930. algusaastad).

Siin, Saksi val­la­ma­jas, asus alg­selt ka Saksi raa­ma­tu­kogu. Pildil val­la­va­nem ja val­la­sek­re­tär (1930. algus­aas­tad).

1947. a viidi raa­ma­tu­kogu endi­sest Saksi val­la­ma­jast üle Saksi mõi­sa­hoo­nesse. Raamatukoguhoidjaks sai Õie Vulla. Eelmine raa­ma­tu­ko­gu­hoidja Hugo Vainjärv jäi tööle Saksi post­kon­to­risse. Raamatuid oli vähe, ainult kaks kapi­täit. Palju ees­ti­aeg­seid raa­ma­tuid oli hävi­ta­tud. Raamatukoguhoidja kohus­tuseks oli peale raa­ma­tute lae­nu­ta­mise rii­gi­laenu obli­gat­sioo­nide müü­mine, kül­vi­plaani täit­mise kont­rol­li­mine, vali­miste orga­ni­see­ri­mine ja agi­tat­sioo­ni­töö ning polii­ti­lise kir­jan­duse levi­ta­mine. Käia tuli jalgsi perest peresse.

1957. a sai raa­ma­tu­kogu uued ruu­mid Koluotsa külasse Saksi küla­nõu­kogu ja Punalipu kol­hoosi kon­toriga ühte majja – tei­sele kor­ru­sele. Raamatukogus alus­tas tööd Magdalena Metsjärv.

1962. aasta jaa­nuari tule­kah­jus sai raa­ma­tu­fond tuge­valt kah­jus­tada, doku­men­tat­sioon hävis. Põleng sai alguse küt­te­puu­dest, mis raa­ma­tu­kogu pliidi peale kui­vama olid pan­dud. Raamatukogu riis­med koguti kokku ja lae­nu­ta­mist alustati paari kuu pärast sama maja alu­misel kor­ru­sel, kus kol­hoosi kon­tori ruu­mid olid vabaks jää­nud, sest Punalipu kol­hoos oli ühi­ne­nud Nõmmküla sov­hoo­siga ning sov­hoosi kon­tor asus Saiakoplis. Laenutajaks hak­kas samast külast pärit noo­ruke Aita Samarüütel.

1963. aasta sügi­sel lik­vi­dee­riti Malla küla­raa­ma­tu­kogu ning kogu fond ja riiu­lid toodi Saksi raa­ma­tu­kogu taas­ta­miseks üle. Raamatukogu uueks asu­ko­haks sai Uudelepa talu külalis­te­tuba Koluotsa külas, juha­ta­jaks raa­ma­tu­ko­gun­duse hari­du­sega Milvi Jõeots. Ta töö­tas raa­ma­tu­ko­gus 38 aas­tat ning on päl­vi­nud oma hea töö eest Saksi valla auko­da­niku tiitli 2001. aas­tal. Milvi Jõeotsa mäles­tuste põh­jal oli raa­ma­tu­kogu töö­taja täht­sa­maks üles­an­deks nõu­ko­gude ajal ini­meste polii­ti­line kas­va­tus­töö. Igas raa­ma­tu­pa­kis oli 30% polii­ti­list kir­jan­dust. 1980ndatel aas­ta­tel, uue venes­ta­mis­laine ajal, pidid näi­tuste ja väl­ja­pa­ne­kute peal­kir­jad olema nii eesti kui vene kee­les. Ka vali­miste orga­ni­see­ri­mise ja agi­tat­sioo­niga pidi tege­lema. Eriti olu­line oli ven­nas­rah­vaste kir­jan­duse tut­vus­ta­mine.

1976. aas­tal viidi raa­ma­tu­kogu tagasi Saksi küla­nõu­ko­guga ühte majja. Uudelepal oli kit­saks jää­nud, sest raa­ma­tu­fond oli jõud­salt kas­va­nud.

Saksi raamatukogu 2007. aastal.

Saksi raa­ma­tu­kogu 2007. aas­tal.

Samal põh­ju­sel koliti 1988. aas­tal Moele tüh­jaks jää­nud kor­ter­ma­jasse, kus raa­ma­tu­kogu asub tänaseni. 2001.–2008. a töö­tas Saksi raa­ma­tu­ko­gus Marju Bugri, ala­tes 2008. a augus­tist Sirje Võsa.

Tänaseks on raa­ma­tu­fon­dis üle 12 000 tea­viku. Igal aas­tal lisan­dub ligi­kaudu 500 uut raa­ma­tut. Lugejaid on raa­ma­tu­ko­gus veidi alla 300.

Saksi raa­ma­tu­kogu on Tapa valla Moe-Saksi piir­konna ainuke kul­tuu­ri­asu­tus – seega küla­elu kor­ral­da­miseks väga olu­line paik.