Mul on vaid sõnad

Raamatunäitus "Mul on vaid sõnad"Raamatunäitus "Mul on vaid sõnad"2.–30. oktoob­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Mul on vaid sõnad”.

4. oktoob­ril tähis­tab oma 75. sün­ni­päeva poe­tess Ave Alavainu. Luuletamine on Alavainu sõnul oma vaimu väl­ja­ela­mine ja tema vaim luu­le­kee­les on elu­line, vai­mu­kas ja vahe.

Elu pole kunagi olnud nii hirmus ilus kui praegu

Raamatunäitus "Elu pole kunagi olnud nii hirmus ilus kui praegu"2.–30. oktoob­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Elu pole kunagi olnud nii hir­mus ilus kui praegu”.

Need sõnad on pärit Kadri Hinrikuse las­te­raa­ma­tust „Taaniel Teine”. Küllap mõt­leb autor ka nii, sest tema raa­ma­tu­lau­se­test ning teles loe­tud sõna­dest õhkub rahu ja soo­just ja ene­se­kind­lust.
Kolme Taanieli kõr­val on kir­ja­niku las­te­raa­ma­tu­tes palju teisi vah­vaid tege­lasi : kak­si­kud Uku ja Tuule, Katariina ja Sandra, Sander ja Saara. Miia ja Friida ning Eeva ja Ingi lugu­dest saame teada, kui­das oli elu vanasti. Kadri Hinrikuse raa­ma­tu­tes seik­le­vad Põmmu ja Podsu ning mäs­sa­vad kon­nad. Kõiki neid tege­lasi võid kohata meie raa­ma­tu­näi­tu­sel.

Identiteedi olemus

Näitus “Identiteedi olemus”18. sep­temb­rist 21. oktoob­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu tee­nin­dus­osa­kon­nas Soome Instituudi ränd­näi­tus “Identiteedi ole­mus”.

Näitus esit­leb viie noore ja andeka soome foto­kunst­niku loo­min­gut. Fotograafid käsit­le­vad oma töö­des iden­ti­teedi ja mäluga seo­tud küsi­musi, kasu­ta­des sel­leks eri­ne­vaid teh­ni­kaid ala­tes must­val­gest fil­mist kol­laa­ži­deni.

Näitus “Identiteedi olemus”Mis kujundab ini­m­ese iden­ti­teeti ? Mis asjaolud ja sünd­mu­sed mõju­ta­vad meid kui üksikisi­kuid ? Need küsi­mu­sed pole inim­konna jaoks midagi uut, aga nende täht­sus on täna­päeva ühis­kon­nas taas tera­valt esile ker­ki­nud. Elame maa­il­mas, mida ise­loo­mus­ta­vad muu­tuv poliit­maas­tik ja tei­sed glo­ba­li­see­ru­mise taga­jär­jed.

Näitusel osale­vad : Hanna Råst, Ida Taavitsainen, Salla Lahtinen, Vanessa Forstén, Fia Doepel.

Kõik kunst­ni­kud on eri­neva taus­taga. Mõned neist kas­va­sid üles Helsingis, mõned maal, mõned on soom­la­sed, mõned soo­me­roots­la­sed. Teosed paku­vad vaa­te­nurka sel­lest, kui­das noo­red täis­kas­va­nud ennast mää­rat­le­vad ning iden­ti­teedi mõis­tet taju­vad. Käsitlus on lai : mina­pilt, brän­ding, kao­tu­se­ko­ge­mus … Kuidas mõju­tab välis­maa­ilm meie isik­sust ja kui­das meie mõt­ted kajas­tu­vad meie väli­mu­ses ja ene­se­väl­jen­duses.

Muhu Inglid

Näitus "Muhu Inglid" Näitus "Muhu Inglid"30. augus­tist 29. sep­temb­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu 2. kor­ru­sel näi­tus „Muhu Inglid”.

Näitus põhi­neb Kadri Tüüri jutu­raa­ma­tul, mille on illust­ree­ri­nud Urmas Viik. Kunstniku pil­di­keel toe­tub muhu rik­ka­li­kule orna­men­ti­kale ja vär­vi­gam­male. Muhu juur­tega Urmas Viigi arva­tes on Muhu pärand­kul­tuur üüra­tult rikas : „Ma taht­sin kasu­tada neid tun­ta­vaid ele­mente, aga neid siduda kaas­aegse olme­kul­tuuri või ka lin­na­kul­tuuri ele­men­ti­dega, sest pärand­kul­tuur minu selge veen­du­muse koha­selt eksis­tee­rib ikkagi kor­ra­li­kult siis, kui see on pide­valt tööt­luses ja eda­siaren­duses, mitte kopee­ri­mises”.
Urmas Viigi „Muhu Inglite“ illust­rat­sioo­nid on võim­sad nii raa­ma­tus kui sei­nal.

Tapa rongijaama elluärkamine

Näitus "Tapa rongijaama elluärakamine"16. augus­tist 16. sep­temb­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Tapa ron­gi­jaama ellu­ära­ka­mine”.

Projekti „Tapa ron­gi­jaama ellu­är­ka­mine“ tar­vis kokku sea­tud näi­tus viib meid Tapa jaama aja­loo rada­dele. Tapa raud­tee­jaama pea­hoone on Eesti üks vanemaid. Tapa jaam on olu­line süm­bo­l­ob­jekt nii raud­tee kui ka Tapa lin­na­ehi­tu­ses, samuti väär­tus­lik his­to­rist­liku arhi­tek­tuuri näide. See ise­ära­lik tel­lis­ki­vist hoo­ne­mas­siiv on juba ehi­tus­li­kult oma­laadne, mille sar­nast koha­li­kus raud­tee­ar­hi­tek­tuu­ris ette näi­data pole. Peegeldab ta ju Tapa kui sõlm­jaama aja­loolist olu­li­sust, mil­leta poleks tek­ki­nud ale­vik, hil­jem linn. Teisalt on jaa­ma­hoone alati olnud teel­oleva ini­m­ese varju- ja koh­tu­mis­paik ning muidu tore aja­viit­mise koht.
Selle aasta juu­lis tun­nistati jaama pea­hoone kul­tuu­ri­mi­nistri käsk­kir­jaga kul­tuu­ri­mä­les­ti­seks.

Näituse koos­tas TTÜ muu­seumi kuraa­tor Nele Inglist. Mõte hakata vanu foto­sid täna­päe­vas­tega kokku sula­tama pole Nele jaoks paeluv mitte ainu­üksi aja­loo­huvi või pil­dis­ta­mis­rõõmu tõttu, vaid on ka hea põh­jus saada mõne Eestimaa paiga või lin­naga pare­mini tut­ta­vaks.

Kunstnik, kes ei karda katsetada

Raamatunäitus "Kunstnik, kes ei karda katsetada"1.–29. sep­temb­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Kunstnik, kes ei karda kat­se­tada”.

Kunstnik Urmas Viik on eri­alalt graa­fik. Peene joo­nega pilte ja suuri pas­tel­seid pindu teeb ta arvu­tiga. Pliiatsiga pabe­rile teh­tud visan­dist hak­kab ta arvuti abil looma raa­ma­tu­pilti, mil­les kihid nii lapse kui täis­kas­vanu jaoks.
Kerttu Soansiga koos­tööst alguse saa­nud raa­ma­tute illust­ree­ri­mine on vii­nud ka järg­miste töö­deni. Raamatuid on nüüd­seks illust­ree­ri­tud üle kol­me­kümne. Paljud neist kau­nite Eesti raa­ma­tute žüriile posi­tiiv­selt silma jää­nud.
Urmas Viik on kunst­nik, kes ei karda kat­se­tada eba­ta­va­lisi teh­ni­kaid. Näitustel võib vii­ma­sel ajal näha suuri objekte ja ins­tal­lat­sioone.
Urmas Viigi „Muhu Inglite“ illust­rat­sioo­nid on võim­sad nii raa­ma­tus kui sei­nal.

Mari Saat kirjutab südamega

Raamatuväljapanek "Mari Saat kirjutab südamega"1.–29. sep­temb­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek „Mari Saat kir­ju­tab süda­mega”.

Väljapanek tänavu seits­me­küm­nen­dat juu­be­lit tähis­tava Mari Saadi loo­min­gust.

Kes muhu peale puhub ?

Raamatunäitus "Kes muhu peale puhub?" Raamatunäitus "Kes muhu peale puhub?"1.–29. sep­temb­rini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Kes muhu peale puhub?”.

Sügisel on tore möö­du­nud suve mee­nu­tada. Küllap see oli täis lii­ku­mist ja mänge. Ronimis-, turnimis- ja jook­su­har­ju­tused too­vad mõni­kord endaga kaasa krii­mud ja muhud. Loodetavasti on need olnud sel­li­sed, mil­lest on pää­se­nud väi­kese ehma­tu­sega. Või on aida­nud see, et keegi on muhu peale puhu­nud.
Iga suvel saa­dud muhk rää­gib oma suve­loo. Iga muhust kõne­lev luu­le­tus või jutt oma loo. Need näi­tu­sele välja pani­megi. Sealt võib leida ka Muhu saare või­ma­liku tek­ke­loo.

Kuula !

Väljapanek „Kuula!“9.–30. augus­tini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Kuula!“.

Väljapanek tut­vus­tab raa­ma­tu­ko­gus lei­du­vaid audio­raa­ma­tuid. Päris kaval mõte on lae­nu­tada raa­ma­tu­ko­gust kuu­la­miseks üks heli­raa­mat, kas­või vahe­te­va­hel. Silmad puh­ka­vad, kuid kir­jan­dus­ela­mus on garan­tee­ri­tud.

Kuda rahvas, nõnda rõõvas

Näitus "Kuda rahvas, nõnda rõõvas" Näitus "Kuda rahvas, nõnda rõõvas"8.–30. augus­tini Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Kuda rah­vas, nõnda rõõ­vas”.

Rahvarõivastega on meist kokku puu­tu­nud pea­aegu iga­üks, kas neid ise lau­lu­pi­du­del kan­des või kand­jate paku­tud estee­ti­list vaa­te­pilti nau­ti­des.
Rahvarõivad on talu­po­ja­rõivad, mida kanti nii argi- kui pidu­päe­va­del. Eestis tähis­ta­sid rah­va­rõivad ühtaegu sei­sus­likku ja rah­vus­likku kuu­lu­vust – talu­po­ja­sei­sust ja maa­rah­vast, sest valit­se­vad klas­sid kuu­lusid saksa rah­vusse.
Nimetus „rah­va­rõivad” tuli tar­vi­tu­sele ärka­mis­ajal, mil C. R. Jakobson jt rah­vus­li­kud tege­lased hak­ka­sid taot­lema tra­dit­sioo­ni­liste talu­po­ja­rõi­vaste kand­mist pidu­li­kel kok­ku­tu­le­ku­tel rah­vus­liku uhkuse rõhu­ta­miseks.
Tänapäeval kan­takse lau­lu­pi­du­del ja muu­del rah­vus­li­kel üri­tus­tel eelkõige 19. sajandi pidu­likku talu­po­ja­rõi­vast. Kihelkondlike eri­ne­vus­tega talu­po­ja­rõi­vast on saa­nud rah­vus­süm­bol.

« Vanemad uudised Värskemad uudised »