Kui teil on küsi­mu­si, siis aita­me lei­da vas­tu­seid! Õppida pole kuna­gi hil­ja!
Õige aeg on õppida!

EV 100. Eestimaa kuldsed pojad ja tütred

Näitus "EV 100. Eestimaa kuldsed pojad ja tütred"2.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus EV 100. Eestimaa kuld­sed pojad ja tüt­red”.

20. sajand oli Eestis esi­me­ne tõe­li­ne spor­di­sajand. See sajand andis pal­ju spor­di­täh­ti ja suu­ri isik­su­si, tänu kel­le ette­as­te­te­le on sport kas­va­nud huvi­ta­vaks ja köit­vaks. Olümpiamängudel osa­le­mise õigus anti Eestile 1920. a., kui meie esin­duse­le või­mal­da­ti osa­võtt Antverpeni olüm­pia­män­gu­dest. Tõstjast Alfred Neulandist sai seal esi­me­ne eest­la­sest olüm­pia­võit­ja. Nüüdseks on eest­la­sed võit­nud kok­ku 26 olüm­pia­kulda, mis on iga­ti suur saa­vu­tus ühe väi­ke­se rii­gi jaoks.

Järjehoidjad

Väljapanek "Järjehoidjad"4.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Järjehoidjad”.

Raamatukogurahva jär­je­hoid­ja­te kogu. Muist kogu­tud, muist kogu­ne­nud. Järjehoidjad on raa­ma­tu­sõp­ra­de­le väga vaja­li­kud. Kes siis ikka jõuab ter­vet raa­ma­tut ühe hin­ge­tõm­be­ga läbi luge­da. Järjehoidjad on ilu­sad, lõbusad (need, mis las­te­le mõel­dud), kuid ka infor­ma­tiiv­sed, vii­da­tes mõne­le huvi­ta­va­le raa­ma­tu­le, tut­vus­ta­des kir­jas­tusi, raa­ma­tu­ko­gusid, eri­ne­vaid kir­jan­dus­sünd­mu­si jne. Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gus­se on kogu­ne­nud aega­de jook­sul ter­ve hulk jär­je­hoid­ja­id. Tuleb tun­nis­ta­da, et ole­me neid ka ise tei­nud, oma raa­ma­tu­ko­gu tut­vus­ta­miseks. Väikest osa sel­lest kogust paku­me huvi­lis­te­le vaa­ta­miseks.

Kunstnik ja poeet Aleksander Suuman

Väljapanek "Kunstnik ja poeet Aleksander Suuman"3.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Kunstnik ja poeet Aleksander Suuman”.

Väljapanek Aleksander Suumani loo­min­gust tema 90. sün­ni­aas­ta­päe­va puhul.

Väike ja veider linn

Näitus "Väike ja veider linn"3. maist 2. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus „Väike ja vei­der linn”.

Aino Perviku loo­dud NummiPea linn on väi­ke vei­der linn. Selle lin­na ela­ni­kud oma arm­sa­te kiik­su­de ja üle võl­li ise­loo­mu­oma­dus­te­ga võik­sid vabalt olla iga lin­na koda­ni­kud. Julgem luge­ja võib ise­gi tun­da ära ise­en­nast, kui söandab enda üle nal­ja hei­ta.
Meie näi­tu­sel on väl­jas Tapa Kunstikooli õpi­las­te joo­nis­ta­tud NummiPea ela­ni­ke pil­did. Lapsi juhen­da­sid õpe­ta­jad Liina Kald ja Katrin Leete.
Näitus "Väike ja veider linn"Otse loo­mu­li­kult on sel­les arm­sas väik­ses veid­ras lin­nas ka raa­ma­tu­ko­gu. Raamatukogu üks suur riiul on Aino Perviku raa­ma­tu­te päralt. 22. april­lil tähis­tas meie armas­ta­tud las­te­kir­ja­nik 85. sün­ni­päe­va.
Aino Perviku raa­ma­tu­id saab kuns­ti­näi­tu­se­le lisaks vaa­da­ta. Ja mui­du­gi luge­da. NummiPea lin­nas on võe­tud sei­su­koht, et kui ini­mes­tel ei ole või­ma­lik raa­ma­tu­id luge­da, siis on nei­le teh­tud üle­ko­hut.

Kunksmoor soovitab

Raamatunäitus "Kunksmoor soovitab"Raamatunäitus "Kunksmoor soovitab"3. maist 2. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Kunksmoor soo­vi­tab”.

Kunksmoor on Aino Perviku raa­ma­tu­te­ge­las­test üks kuul­sa­maid. Teada on ka tema oskus saa­da tõbe­dest ja häda­dest lah­ti ravim­tai­me­de abil. Seetõttu võib meie näi­tu­selt lei­da raa­ma­tu­id ravim­tai­me­de koh­ta ja Kunksmoori häid nõu­an­deid.
Kapten Trumm on samu­ti kohal, pal­der­ja­ni­juu­re pilt ja tärin­gud ka.

Vikerkaarest läbi astunud pilvelammas

Raamatunäitus "Vikerkaarest läbi astunud pilvelammas"Raamatunäitus "Vikerkaarest läbi astunud pilvelammas"3. maist 2. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Vikerkaarest läbi astu­nud pil­velam­mas”.

Aino Perviku vigu­ri­jut­tu­des muu­tub lam­mas samb­laks. Raamatu „Draakonid võõr­sil“ draa­ko­ni­lap­sed pääs­ta­vad lam­bad põle­vast lau­dast. Paula läheb maa­le vanaema-vanaisa juur­de keva­det vaa­ta­ma ja kohtab kada­ka­te vahel ka lam­baid.
Väike val­ge pil­velam­mas aga rändab läbi viker­kaa­re ja iga värv toob kaa­sa oma vär­vi maa­il­ma. Äkki toob väi­ke pil­velam­mas vär­ve ka kir­ja­ni­ku igas­se päe­va? Kuigi Aino Pervik mär­kab elu vär­ve ise ehk pare­mi­ni­gi.
Raamatunäitusel on väl­jas Aino Perviku tõsi­sed ja viguriga lam­ba­lood. Pilvelammastel aita­sid läbi viker­kaa­re min­na Tapa Gümnaasiumi folk­loo­ri­rin­gi lap­sed.

Südamest südamele

Näitus "Südamest südamele"1.–28. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus „Südamest süda­me­le”.

Aprillis tähis­ta­tak­se süda­me­kuud. Eestis on südame- ja vere­soon­kon­na­hai­gu­sed suu­ri­mad sur­ma põh­jus­ta­jad. Olulisimaks ris­ki­fak­to­riks on siin eba­ter­vis­lik elu­viis ja vale toi­tu­mi­ne. Tegelikult pii­sab mõne liht­sa põhi­mõt­te jär­gi­mi­sest, et vähen­da­da tar­be­tut koor­must süda­me­le ja väl­ti­da hai­ges­tu­mis­oh­tu.

Millest küll on tehtud väikesed tüdrukud!

Väljapanek "Millest küll on tehtud väikesed tüdrukud!" Väljapanek "Millest küll on tehtud väikesed tüdrukud!"10. april­list 26. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Millest küll on teh­tud väi­ke­sed tüd­ru­kud!”.

Klaasvitriinis võib imet­le­da šoko­laa­di­pa­be­ri­te kol­lekt­sioo­ni. Möödunud sajan­dil oli tüd­ru­ku­te seas väga pop kogu­da šokolaadi- ja kom­mi­pa­be­reid. Need olid ju nii ilu­sad! Sõbrannad said oma­va­hel kogusid võr­rel­da, vaja­du­sel ka vahe­tus­kau­pa teha ja arut­le­da, et mil­li­ne see kõi­ge parem šoko­laad ikka on.

60 aastat väärtkirjandust

Väljapanek "60 aastat väärtkirjandust" Väljapanek "60 aastat väärtkirjandust"1.–28. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „60 aas­tat väärt­kir­jan­dust”.

Kultuuriajakiri Loomingu Raamatukogu tähis­tab sel aas­tal 60 aas­ta möö­du­mist oma esi­m­ese numb­ri ilmu­mi­sest. Tänaseks on LR logo­ga raa­ma­tu­id ilmu­nud juba pool­teist tuhat.

« Vanemad uudised Värskemad uudised »