(Eesti) Maalid Ida-Virumaalt

(Eesti) 3. sep­tem­brist 31. ok­too­bri­ni 2020. a Tam­salu raa­matuko­gus näi­tus “Maalid Ida-Viru­maalt”.

Har­ras­tuskun­st­nik Svet­lana Pär­na maalid.

Aabits — esimene kooliraamat

24. au­gustist 18. sep­tem­bri­ni 2020. a Tam­salu raa­matuko­gus väl­japanek “Aabits — es­imene kooli­raa­mat”. Sep­tem­brikuu on tähtis kuu, siis aabits uus, siis ran­its uus. Uus kooli­plu­us — kõik, kõik on uus sep­tem­briku­us. Pea­gi on käes 1. sep­tem­ber ning es­imese klas­si õpi­lased saavad kätte oma es­imese kooli­raa­matu, milleks on aabits. Nüüd saab koo­li­tee al­guse. Raa­matukogu väl­japanekul on

Aabits — es­imene kooli­raa­matRead More »

(Eesti) Kriminaalsed lood

(Eesti)

29. ju­u­nist 7. au­gus­ti­ni 2020. a Tam­salu raa­matuko­gus raa­matu­väl­japanek “Krim­i­naalsed lood”.

Soe suvi on käes ning mida siis su­vel­ugemiseks laenu­ta­da. …

(Eesti)

18. maist 5. ju­uni­ni 2020. a Tam­salu raa­matuko­gus väl­japanek “Ko­du­talu värvikad loomad”.

Kui kas­sid-ko­er­ad lin­nas olla saavad, siis leh­mi sin­na veda­da ei saa. Las lehma-lam­mast näitab sulle raa­mat — kui elus ko­htad, siis ei ehma­ta.

(Eesti)

18. maist 12. ju­uni­ni 2020. a Tam­salu raa­matuko­gus raa­matu­väl­japanek “Ro­he­line mõt­te­vi­is — anna as­jadele uus elu”.

Väl­japaneku eesmärk on kas­vata­da in­imestes keskkon­natead­likust. See tõestab, et peaaegu igast prügikasti visat­ud as­jast saab luua mida­gi uut. Va­ja­likke näpunäiteid lei­dub paljudes raa­matutes.

(Eesti)

10.–31. märtsi­ni 2020. a Tam­salu raa­matuko­gus väl­japanek “Hei­ki Vilep — Päike põues”.

Märt­siku­us tähistab oma ju­ube­lit tun­tud lastekir­janik Hei­ki Vilep. Tema loomingut iseloomustab …

(Eesti)

2.–31. märtsi­ni 2020. a Tam­salu raa­matuko­gus väl­japanek “Ko­du­tanu­mast kauge­mal — eest­laste reisid”.

Eest­lane on reisir­ah­vas. Reisimine ei olé ain­ult lõbus ja põnev, see on ka ka­su­lik füüsilise­le, vaim­se­le ja emot­sion­aalse­le ter­vise­le. Reisi­da — tähendab ela­da, kasvõi raa­matute abil!

(Eesti) Ilon Wiklandi pildimaailm

(Eesti)

25. vee­bru­ar­ist 10. märtsi­ni 2020. a Tam­salu raa­matuko­gus väl­japanek “Ilon Wik­lan­di pildimaailm”.

Ilon Wik­land on eesti päri­tolu root­si kun­st­nik ja il­lus­traa­tor. Eelkõige on ta tun­tud kui Astrid Lind­greni raa­matute il­lus­traa­tor. Tema il­lus­trat­sioonid on ajatud fan­taasi­apil­did või loovad idüllilise lapsekeskse maail­ma. Vee­bru­ariku­us tähis­tas Ilon Wik­land oma 90 aas­ta ju­ube­lit. Väl­japanekul on tema poolt il­lus­treer­i­tud raa­matud.

(Eesti) Aeg ei peatu

(Eesti)

31. jaan­uar­ist 28. vee­bru­ar­i­ni 2020. a Tam­salu raa­matuko­gus väl­japanek “Aeg ei pea­tu”.

Kuidas mõõ­ta aega? Kas tun­dide või aas­tate­ga? Ajas tagasi võib vaa­da­ta raa­matute abil. Meie vabari­i­gi sün­nipäe­vaku­ul on so­bi­lik luge­da eesti in­imeste memuaare, mis on täis elu­loolisi juh­tumeid.

(Eesti) Kas tunned maad?”

(Eesti)

31. jaan­uar­ist 28. vee­bru­ar­i­ni 2020. a Tam­salu raa­matuko­gus väl­japanek “Kas tunned maad?”.

Kas tunned maad, mis Peip­si rannalt käib Lääne­mere kaldale … Vee­bru­ariku­us on Eesti Vabari­i­gi sün­nipäev. Tun­neme me ikka oma kallist isamaad, kind­lasti mitte ku­na­gi pi­isavalt. Alati on ko­hti, mida on hea avas­ta­da. Väl­japanekus on Ees­ti­maa kaart ning vah­vad raa­matud meie ajaloost ja pi­irkon­dadest.

(Eesti) XV Nukitsa konkurss

(Eesti)

9. jaan­uar­ist 23. vee­bru­rari­ni 2020. a Tam­salu raa­matuko­gus väl­japanek XV Nuk­it­sa konkurss”.

Al­gab XV Nuk­it­sa konkurss. Võistlusel konkureerib 100 al­gupärast eesti­keelset laste- ja noorter­aa­matut, mis on Eestis il­munud 2018. ja 2019. aastal. Eesmärk on väl­ja sel­gi­ta­da kahe vi­imase aas­ta lem­mikkir­janik ja il­lus­traa­tor. Hääle­ta­da saavad 6–13-aastased lapsed.

(Eesti) Arhitektuur paberis ja paberist

(Eesti)

2. det­sem­brist 2019. a kuni 28. jaan­uar­i­ni 2020. a Tam­salu raa­matuko­gus näi­tus “Arhitek­tu­ur paberis ja paberist”.

Eesti Trü­ki- ja Paber­imuu­se­u­mi raa­matute ränd­näi­tus tutvustab arhitek­tu­uri­ga seo­tud ru­umil­isi raa­ma­tu­id kaasa­ja paberi­in­sener­idelt ja kun­st­nikelt. …

(Eesti)

2.–30. jaan­uar­i­ni 2020. a Tam­salu raa­matuko­gus raa­matunäi­tus “Lu­u­bi all on Su­urbri­tan­nia”.

Eelmise aas­ta märk­sõ­na välispoli­itikas oli kahtlema­ta Brex­it ja kõige loe­tu­mateks välisu­ud­is­teks olid Su­urbri­tan­nia endise peamin­istri There­sa May ning prae­guse peamin­istri Boris John­soni poli­itilised lahin­gud. See­ga on In­glis­maa edas­pidi­gi er­ilise tähelepanu all. Raa­matunäi­tusel on tutvu­miseks Su­urbri­tan­nia ajalugu ja kir­jan­dus.

(Eesti) Muistne maailm

(Eesti)

2.–30. jaan­uar­i­ni 2020. a Tam­salu raa­matuko­gus raa­matu­väl­japanek “Muistne maailm”.

Es­imestest in­imestest Rooma langemiseni. Prae­guste in­imeste es­i­vane­mad asus­tasid maak­era er­inevaid paikkon­di juba 4 miljonit aa­s­tat tagasi. Järk-jär­gult li­ikusid need kütid ja ko­ri­lased kõig­ile man­dritele. Väl­japanekus on er­inevad raa­matud muu­tu­vast maail­mast. Head avas­tamist!

(Eesti) Luiged Jäneda tiigil

(Eesti)

27. no­vem­brist 2019. a kuni 27. jaan­uar­i­ni 2020. a Tam­salu raa­matuko­gus fo­tonäi­tus “Luiged Jäne­da ti­ig­il”.

Luiged on Jäne­da ti­ikidel pea­tunud ja pe­sit­senud juba aas­taküm­neid. Luikede ti­igielu su­ur­su­g­usust ja dra­maatikat ka­jas­tavad Aimar Säärit­sa, Ain Palosoni, Helle Per­sit­s­ki ja Maie Ainzi fo­tod.

(Eesti) Päkapikumöll võib alata

(Eesti)

2.–27. det­sem­bri­ni 2019. a Tam­salu raa­matuko­gus väl­japanek “Päkapikumöll võib ala­ta”.

Jõud­is kätte aas­ta kõige oo­da­tum aeg, päkapikud on täies tööhoos ja külas­tavad öösi­ti sala­ja lap­si, et tublidele lastele ül­la­tusi teha. Raa­matukogu ri­iulilt on igal väike­sel ja su­urel külas­ta­jal või­ma­lik lei­da vah­vaid päkapiku­raa­ma­tu­id. Tore­dat jõu­lu­oo­tust meile kõig­ile.

(Eesti) Juba jõulud mõtetes

(Eesti)

2.–27. det­sem­bri­ni 2019. a Tam­salu raa­matuko­gus raa­matunäi­tus “Juba jõu­lud mõtetes”.

Aas­tar­ing on täis saa­mas. Det­sem­ber on jõu­lukuu ning pühadeoo­tus hakkab varakult hinge puge­ma. Pühad ongi sell­eks, et võt­ta aeg maha, un­us­ta­da täielikult eilsed ja tä­nased mured ning olla siin ja praegu.