Pisiköidete näitus “Ajastaja”

Pisiköidete näitus "Ajastaja" - plakat

30. mail 1908. aastal sai Tapal teoks es­imene eesti kir­ja­keele kon­v­er­ents. Tar­gad keele­me­hed nii Tar­tu kui ka Tallinna poolt tulid Tapale, et teha tõ­si­seid samme eesti kir­ja­keele ühtlus­tamiseks.

Tä­navu täi­tub 105 aa­s­tat sell­est täht­sast sünd­mus­est ning mõte oli seda täht­päe­va vei­di er­ilise­malt es­ile tuua. Olu­line on oma ema­keelt hoi­da, et teda oleks ilus rääki­da ja kau­nis ku­u­la­ta. Sama olu­line on tal­leta­da kir­jasõ­na. Eesti Na­hakun­st­nike Li­idu pisiköidete näi­tus „Ajas­ta­ja“ on tõe­line aus­tusaval­dus ema­keelele – kau­nis eesti keel läbi Peep Il­meti mõtte ja eesti na­hakun­st­nike ku­jun­duse.

2.–30. mai­ni Tapa lin­naraa­matukogu I ko­r­rusel pisiköidete näi­tus “Ajas­ta­ja”.
Vaa­ta pilte avamiselt.

Näi­tuse aluseks on Peep Il­meti lu­ulekogu “Ajas­ta­ja” poog­nad, mis on trük­i­tud 2012. aastal 150 num­mer­datud ek­sem­plaris ja au­tori poolt signeer­i­tud (lisaks 150 trükiko­ja köites). Näi­tusel on esin­datud 43 au­torit kokku 49 töö­ga.

Peep Il­meti lu­ulekogu „Ajas­ta­ja“
võtab kokku au­tori senise lühilu­ule loomin­gu. Haikud­est ja li­ivingutest koos­nev kogu on jao­tatud kuue ala­pealkir­ja alla. Es­imene osa „Ajas­ta­ja“ ku­jutab su­urt aas­tarin­gi selle het­kede ko­r­du­vas ko­r­du­ma­tus­es. Teise osa „Kul­gaas­ta“ haikud on sünd­in­ud Lao-zi „Daode­jin­gi“ üle mõtiskledes. Kol­man­da osa „Li­ivi aas­ta“ haikud on kir­ju­tatud Juhan Li­ivi lu­ule­tustest läh­tudes. Nel­jas osa „Li­ivin­gud“ koos­neb au­tori poolt ka­su­tuse­le võe­tud eesti al­gupära­ga lu­ulevor­mi näide­test. Vi­ies osa „Meelemõlgutuseks“ on au­tori kaassõ­na lu­ulekogule, kus ta tutvustab oma vaateid nen­dele lu­ulevormidele ja ka seda, kuidas tema ise nende ka­su­tamise ju­urde jõud­is. Ku­ues osa „Tule­viku lu­ule“ koos­neb puhastest lehekülgedest, kuhu nii au­tor kui raa­matu tule­vane omanik võib oma kir­ju­tatud lu­ule­tusi ju­urde kir­ju­ta­da.

Kuidas jõuab lu­ule in­imese meelde, ei tea mitte kee­gi. Üld­is­elt kaldu­takse ar­va­ma, et see tuleb Ju­malast. Mõeldagu siis Ju­mala all mida tah­es, kas Kõik­suse ole­must või min­git osa sell­est, kuni ise lood­ud ja en­dale sisendatud ku­jut­luseni väl­ja. Küll aga teame, et lu­ule­tus sün­nib in­imese mee­les ja et meele asuko­ht on in­imese peas. Sünd­in­ud lu­ule­tuse võib meelde jät­ta, selle võib pähe õp­p­i­da, kuid et see jõuaks teiste in­imesteni, tuleb seda kas ette luge­da või kir­ja pan­na. Et­teloe­tud lu­ule­tus on het­ke­line, see võib meelde jää­da, aga võib ka olema­tusesse hai­h­tu­da. Kir­japan­dud lu­ule­tus on pea igavene; ük­skõik kui mitu ko­r­da seda loetakse, see ei ka­hane. Kui lu­ule­tus on ka raa­ma­tusse raiu­tud, siis on selle igavikulis­us tun­du­valt kas­vanud. Ja nii nagu on igaviku teen­rid kõik trükkalid, on seda ka kõik raa­matuköit­jad. Raa­matut köites aitab köit­ja igaviku teel nii lu­ule­tust kui iseen­nast, sest kes jõuaks üles luge­da kõi­ki neid ain­u­laad­seid sõrme­jäl­gi, mida köit­ja on raa­matut köites sel­l­ele jät­nud? Ja mis siis sell­est, et me neid tavaliselt ei näe. Ei pea­gi näge­ma, kuid nagu on kir­ju­tanud Karl Ris­tikivi: „Ka sisa­liku tee kiv­il jätab jäl­je, kui­gi me seda ei näe.“ Juba ette tä­nades kõi­ki raa­matuköit­jaid, kes kind­lus­tavad minu lu­ulekogu kul­gu nii peas kui peos kui põues, kuhu see peaks vae­va­ta mah­tu­ma.

Peep Il­met

Näi­tusel esin­datud au­torid:

Ti­ina An­dron, Tiia Eikholm, Illu Erma, Peep Gori­nov, Kül­li Grün­bach-Sein, Rene Hal­jas­mäe, Ti­ina Hirvesoo, Eve Kaaret, Ki­ira-Mar­i­anne Kadarik, Sir­je Kri­isa, Lee­lo Leesi, Ru­u­da Maarand, Hed­vig Mäe, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Piret Män­na, Saima Män­no, Sir­je Määrits, Kaire Olt, Kadri Paloveer, Ti­ina Pi­isang, Jaana Päe­va, Tähti Roost­alu, Liia Salu­vee, Tri­inu Si­il­bek, Signe Tare­maa, Maie Teivik, Ma­ri­na Tšer­nobai, Tul­vi-Han­neli Turo, Kristi Valdek, Lem­mi Velm­re, Eve Vetemaa, Tiiu Vi­jar;
EKA na­hakun­sti os­akon­nast An­neli Fil­ipov;
Tar­tu Kõrge­mast Kun­stikoolist Ka­trin Mägi;
Kures­saare Kun­stikoolist Hen­drik Ak­salu, Sis­sel Maria Mägi, Maria Vera Pšen­itš­na­ja, Ragne Roost;
Lätist Ilizane Grin­ber­ga, Armins Ozolinš, Dace Paze;
Aus­traaliast Edith Cson­tos.

Näi­tuse avamine 2. mail kell 17.30
Vaa­ta pilte avamiselt.