Pisiköidete näitus "Ajastaja" - plakat

30. mail 1908. aastal sai Tapal teoks esimene eesti kir­ja­keele kon­v­er­ents. Tar­gad keele­me­hed nii Tar­tu kui ka Tallinna poolt tulid Tapale, et teha tõsi­seid samme eesti kir­ja­keele ühtlus­tamiseks.

Tänavu täi­tub 105 aas­tat sell­est täht­sast sünd­mus­est ning mõte oli seda täht­päe­va vei­di erilise­malt esile tuua. Olu­line on oma ema­keelt hoi­da, et teda oleks ilus rääki­da ja kau­nis kuu­la­ta. Sama olu­line on tal­leta­da kir­jasõ­na. Eesti Nahakun­st­nike Liidu pisiköidete näi­tus „Ajas­ta­ja“ on tõe­line aus­tusaval­dus ema­keelele – kau­nis eesti keel läbi Peep Ilmeti mõtte ja eesti nahakun­st­nike kujun­duse.

2.–30. mai­ni Tapa lin­naraa­matukogu I kor­rusel pisiköidete näi­tus “Ajas­ta­ja”.
Vaa­ta pilte avamiselt.

Näi­tuse aluseks on Peep Ilmeti luulekogu “Ajas­ta­ja” poog­nad, mis on trük­i­tud 2012. aastal 150 num­mer­datud eksem­plaris ja autori poolt signeer­i­tud (lisaks 150 trükiko­ja köites). Näi­tusel on esin­datud 43 autorit kokku 49 töö­ga.

Peep Ilmeti luulekogu „Ajas­ta­ja“
võtab kokku autori senise lühilu­ule loomin­gu. Haikud­est ja liivingutest koos­nev kogu on jao­tatud kuue ala­pealkir­ja alla. Esimene osa „Ajas­ta­ja“ kujutab suurt aas­tarin­gi selle het­kede kor­du­vas kor­du­ma­tus­es. Teise osa „Kul­gaas­ta“ haikud on sünd­in­ud Lao-zi „Daode­jin­gi“ üle mõtiskledes. Kol­man­da osa „Liivi aas­ta“ haikud on kir­ju­tatud Juhan Liivi luule­tustest läh­tudes. Nel­jas osa „Liivin­gud“ koos­neb autori poolt kasu­tuse­le võe­tud eesti algupära­ga luulevor­mi näide­test. Viies osa „Meelemõlgutuseks“ on autori kaassõ­na luulekogule, kus ta tutvustab oma vaateid nen­dele luulevormidele ja ka seda, kuidas tema ise nende kasu­tamise juurde jõud­is. Kuues osa „Tule­viku luule“ koos­neb puhastest lehekülgedest, kuhu nii autor kui raa­matu tule­vane omanik võib oma kir­ju­tatud luule­tusi juurde kir­ju­ta­da.

Kuidas jõuab luule inimese meelde, ei tea mitte kee­gi. Üld­is­elt kaldu­takse arva­ma, et see tuleb Jumalast. Mõeldagu siis Jumala all mida tah­es, kas Kõik­suse ole­must või min­git osa sell­est, kuni ise lood­ud ja endale sisendatud kujut­luseni väl­ja. Küll aga teame, et luule­tus sün­nib inimese mee­les ja et meele asuko­ht on inimese peas. Sünd­in­ud luule­tuse võib meelde jät­ta, selle võib pähe õpp­i­da, kuid et see jõuaks teiste inimesteni, tuleb seda kas ette luge­da või kir­ja pan­na. Etteloe­tud luule­tus on het­ke­line, see võib meelde jää­da, aga võib ka olema­tusesse hai­h­tu­da. Kir­japan­dud luule­tus on pea igavene; ükskõik kui mitu kor­da seda loetakse, see ei kahane. Kui luule­tus on ka raa­ma­tusse raiu­tud, siis on selle igavikulis­us tun­du­valt kas­vanud. Ja nii nagu on igaviku teen­rid kõik trükkalid, on seda ka kõik raa­matuköit­jad. Raa­matut köites aitab köit­ja igaviku teel nii luule­tust kui iseen­nast, sest kes jõuaks üles luge­da kõi­ki neid ain­u­laad­seid sõrme­jäl­gi, mida köit­ja on raa­matut köites sel­l­ele jät­nud? Ja mis siis sell­est, et me neid tavaliselt ei näe. Ei pea­gi näge­ma, kuid nagu on kir­ju­tanud Karl Ris­tikivi: „Ka sisa­liku tee kiv­il jätab jäl­je, kui­gi me seda ei näe.“ Juba ette tänades kõi­ki raa­matuköit­jaid, kes kind­lus­tavad minu luulekogu kul­gu nii peas kui peos kui põues, kuhu see peaks vae­va­ta mah­tu­ma.

Peep Ilmet

Näi­tusel esin­datud autorid:

Tiina Andron, Tiia Eikholm, Illu Erma, Peep Gori­nov, Kül­li Grün­bach-Sein, Rene Hal­jas­mäe, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Kiira-Mar­i­anne Kadarik, Sir­je Kri­isa, Lee­lo Leesi, Ruu­da Maarand, Hed­vig Mäe, Tiiu Mäger, Lennart Mänd, Piret Män­na, Saima Män­no, Sir­je Määrits, Kaire Olt, Kadri Paloveer, Tiina Piisang, Jaana Päe­va, Tähti Roost­alu, Liia Salu­vee, Tri­inu Siil­bek, Signe Tare­maa, Maie Teivik, Mari­na Tšer­nobai, Tul­vi-Han­neli Turo, Kristi Valdek, Lem­mi Velm­re, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar;
EKA nahakun­sti osakon­nast Anneli Fil­ipov;
Tar­tu Kõrge­mast Kun­stikoolist Katrin Mägi;
Kures­saare Kun­stikoolist Hen­drik Aksalu, Sis­sel Maria Mägi, Maria Vera Pšen­itš­na­ja, Ragne Roost;
Lätist Ilizane Grin­ber­ga, Armins Ozolinš, Dace Paze;
Aus­traaliast Edith Cson­tos.

Näi­tuse avamine 2. mail kell 17.30
Vaa­ta pilte avamiselt.