Turus Ilmar Talve kodus aastal 2000. Foto Janika Kronberg17. jaa­nua­ril 2014. aas­tal algu­se­ga kell 11.00 toi­mub Tapa Lin­na­raa­ma­tu­ko­gus rah­va­tead­la­se ja kir­ja­ni­ku Ilmar Tal­ve 95. sün­ni­aas­ta­päe­va tähis­ta­mi­ne. Külalis­teks on Ees­ti Kir­jan­dus­muu­seu­mi direk­tor Jani­ka Kronberg ja kir­jan­dus­tead­la­ne Pee­ter Olesk. Tut­vu­da saab ka üle­vaa­te­näi­tu­se­ga Ilmar Tal­ve elust ja loo­min­gust.

Ilmar Tal­ve (1919–2007) sün­dis 17. jaa­nua­ril 1919 Mga ale­vis, Pet­rog­ra­di kuber­man­gus, Ingerimaal.1920. aas­tal asus pere­kond Ees­tis­se. Ilmar Tal­ve lap­se­põlv ja koo­li­aas­tad möö­dusid Tapal, kust 1938. aas­tal, pea­le güm­naa­siu­mi lõpe­ta­mist, siir­dus Tar­tu Üli­koo­li õppi­ma etnog­raa­fiat, folk­lo­ris­ti­kat ja kir­jan­dust. Elu keerd­käi­gud vii­sid teda Ees­tist eema­le, Sak­sa­maa­le, Root­si, Soo­me. Olu­de sun­nil jät­kas ta etno­loo­gia­õpin­gu­id Stock­hol­mi üli­koo­lis, kus kait­ses ka oma dok­to­ri­kraa­di. Pik­ka aega oli Ilmar Tal­ve (1962–1986) Turu üli­koo­li soo­me ja võrd­leva rah­va­tea­du­se pro­fes­sor.

Kir­ja­ni­ku­na on Ilmar Tal­ve aval­da­nud jutus­tusi, romaa­ne, mäles­tusi, ves­teid, arvus­tusi ja pub­lit­sis­ti­kat, kuid tema elu­töö põhi­sis­uks olid rah­va­tea­dus­li­kud uuri­mu­sed. Esi­le võiks tuua 1979. aas­tal ilmu­nud “Suomen kans­an­kult­tuu­ri”, mis andis põh­ja­li­ku üle­vaa­te Soo­me töö­lis- ja lin­na­olus­ti­kust. Ees­ti etno­loo­gia sei­su­ko­halt on väga olu­li­seks teoseks 2004. aas­tal ilmu­nud “Ees­ti kul­tuu­ri­lu­gu. Kesk­aja algu­sest Ees­ti ise­seis­vu­mise­ni”.

Ilmar Tal­ve oli rah­vus­va­he­li­selt tun­nus­ta­tud etno­loog ja mit­me maa tea­dus­or­ga­ni­sat­sioo­ni­de aulii­ge.