Tiina Alveri näituse poster

Tiina Alver

Ühe telekunstniku tegemised läbi kolmekümne ühe aasta

Tiina Alveri näituse posterTi­ina Alver on enda sõnul sünd­in­ud suhteliselt karmil ajal, 1951. aastal. “Koo­li­teed alus­tasin ro­man­tilis­es mõisakoo­lis Harmis. 1967. aas­ta ke­vadel, pärast 8. klas­si, saatis kee­gi tund­matu, kes on süü­di sell­es, et mi­nust kun­st­nik sai, mulle kutse Tar­tu Kun­stikooli ek­samitele. Selle elukooli lõpetamise järel oli ai­nus tee min­na kun­sti­in­sti­tuu­ti, kus lõpetasin graafi­ka eri­ala 1980. aastal. Sealt su­u­nati mind juba Eesti Tele­vi­siooni, ja osa minu järgmise kolmekümne ühe aas­ta tegemis­test on näi­tusel näha,” rääkis Alver “Need pil­did, mis on näi­tuseks rit­ta pan­dud, väl­jen­davad ühte osa Eesti Tele­vi­siooni ajaloost, Eesti Tele­vi­siooni kul­tu­urist, Eesti Tele­vi­siooni loost”, ütles ERR juha­tuse es­imees Mar­gus Allikmaa.

Kun­st­nike Li­idu pres­i­dent Jaan Elken tun­nistas, et talle on Alveri tööde es­itlus ül­latav. “Ma ei tead­nud, et kõikide tädi Ruthi saadete ju­ures on alati Ti­ina Alver ol­nud, ja ei tead­nud, et ta nii pikalt on Eesti Tele­vi­sioo­nis tööl ol­nud,” ütles Elken. “Filmis ja va­h­est ka teles on nii, et kui sa ei mär­ka muusikat ega keskkon­da ehk kun­st­niku tööd, siis on heliloo­ja või kun­st­niku töö väga hea ol­nud. Pro­fes­sion­aal peaks seda kõike kind­lasti märka­ma. Me elame kun­st­nike ku­jun­datud maail­mas. On hea, et telekun­st­niku roll on toodud var­just väl­ja,” märkis Elken.

Telepro­dut­sen­di ja režis­sööri Rai­vo Su­viste sõnul on Alveri teene vaata­jaile ku­jun­duste suur re­al­ist­likkus. “Ti­inal oli lavas­tus­es “Salu Juhan ja ta sõbrad” klas­siru­um stu­u­dios ku­jun­datud nõn­da, nagu stseenid oleks salves­tatud päris koo­lis. Ka muude tööde puhul (Kodu ke­set lin­na) on Ti­inal os­kus luua ru­u­mi elu, pild­is ei paista lavas­tatud olem­ine — ku­jun­dused koos­nevad pisi­as­jadest, emot­sioon­ist, tun­netest. Nagu in­imesed toimetak­sid tege­likult seal igapäevaselt. Ti­ina on väga paind­lik, ta tuleb lavas­ta­ja mõt­te­ga kaasa, ar­vestab kaam­er­atöö­ga, võt­teko­htade­ga, ar­vestab op­er­aa­tori, lavas­ta­ja­ga. Ja in­ime­se­na on ta ääre­tult süm­paatne,” rääkis Suviste.

Režis­söör-lavas­ta­ja Vil­ja Ny­holm-Pal­mi ar­vates iseloomustab Alver­it pi­ir­i­tu an­dekus ja hea maitse. “Need omadused ei lubanud talle ku­na­gi libas­tu­misi, mida tolle aja tel­jel ikka aeg-ajalt ette tuli. Kui lavas­tuse puhul andsin märk­sõ­nad tege­laste kui ka sit­u­at­sioonide ning in­ter­jööri iseloomus­tamiseks, siis võisin kindel olla, et sain alati veel pare­ma kui oo­da­ta os­kasin — 120 prot­sen­ti ja hea tuju peale selle.”

Koost­a­ja: Eesti Rahvus­ringhääling