Tapa linnaraamatukogu ajalugu

1921. aas­tal loodi Tapa Noorsoo Kasvatuse seltsi raa­ma­tu­kogu, mis asus ale­vi­va­lit­suse ruumi­des Paul Uusvelli maja II kor­ru­sel Jaama tn 4.

Seoses hari­dus­selt­si­maja ehi­ta­mi­sega Nigoli puies­teel tule­kah­jus hävi­nud koo­li­maja ase­mele, eral­dati seal 1927. aas­tal ruu­mid ka luge­mis­toa ja seltsi raa­ma­tu­kogu tar­vis. Aleksander Tassa poolt val­mis­ta­tud eks­liib­ri­sel on näha, raa­ma­tu­kogu kan­dis Tapa Hariduse Seltsi Rahvaraamatukogu nime.

Peale sõda sai raa­ma­tu­ko­gule pike­maks pea­tus­ko­haks prae­gune val­la­va­lit­suse hoone (Pikk tn 15). Kasutada oli kaks ruumi alu­misel kor­ru­sel sis­se­pää­suga hoovi poolt. Raamatukogu oli ava­tud kuuel päe­val näda­las ja töö­ta­jaid oli üks. 1944. aasta oktoob­ris loodi juurde veel ühe töö­taja ame­ti­koht. Tööle asus Helja Jürgenson-Bötcher, kes oli sel­les ame­tis kuni 1977. aastani.

1940-ndate lõpus koliti endis­tesse lin­na­va­lit­suse ruumi­desse hari­dus­selt­si­maja tei­sele kor­ru­sele Nigoli pst 3 (praegu 1. Mai pst 5).

1953, 15. veebruaril, moo­dustati Tapa rajooni las­te­raa­ma­tu­kogu, mille esi­me­seks juha­ta­jaks sai Aino Kahru. Aastate jook­sul töö­ta­jad vahe­tusid, kuid kaua­aeg­se­mad raa­ma­tu­ko­gu­hoid­jad las­te­raa­ma­tu­ko­gus olid Lehte Vahersalu (juha­taja 1960–1977), Silvi Väinsalu, Saima Pärnik (juha­taja 1977–1996) ja Kersti Burk (juha­taja 1996–1999).

1958. aas­tal asus Tapa raa­ma­tu­ko­gus tööle noor ja tar­mu­kas oma linna tüd­ruk Anne Unnuk. Raamatukogu asus 1. Mai pst 5, endi­ses hari­dus­seltsi majas, mida jagati muu­si­ka­kooliga. 1963 loodi kohvik-klubi „Noorus“. Anne Unnuk, Helgi Pajo ja pal­jude teiste akti­vis­tide kaasa­bil, sellele klu­bile aluse panigi. Järgneva 20 aasta jook­sul kut­sus „Noorus“ külla sport­lasi, ava­liku elu tege­lasi, teatri-, muusika- ja loo­mu­li­kult kir­jan­dus­ini­mesi. Need iga­kuised üri­tu­sed olid pub­li­ku­roh­ked ja ooda­tud. See oli hea või­ma­lus pak­kuda alter­na­tiivi nõu­ko­gude ajal kohus­tus­li­kule „kom­mu­nist­liku par­tei juh­ti­misel ja kong­res­side val­gu­sel“ kul­ge­vale igapäevaelule.

Leevendamaks üldist ruu­mi­puu­dust raa­ma­tu­ko­gu­des, sai 1986. aas­tal las­te­raa­ma­tu­kogu uueks asu­ko­haks Pikk tn 15. Samas majas asus koha­lik täi­tev­ko­mi­tee ja pank.

1988. aas­tal muu­tus raa­ma­tu­ko­gu­töö vaba­maks. Raamatukogule kin­giti Piibel, võis tähis­tada jõule jms. 1989. aas­tal sai raa­ma­tu­kogu esi­m­ese saa­de­tise väliseesti raa­ma­tuid Torontos ela­valt Heino Jõelt. Ka see oli vaba­duse märk.

11. juu­lil 1991. aas­tal ennistati Tapa linna oma­va­lit­sus­lik staatus.

1997. aas­tal sai raa­ma­tu­kogu oma esi­m­ese arvuti ja sel­lega algas uus etapp raa­ma­tu­ko­gu­töös – automatiseerimine.

Päevakorda ker­kis ka raa­ma­tu­ko­gude ühen­da­mine (linna- ja lasteraamatukogu).

1998. aasta märt­siks val­mis Merike ja Tasu Kordemetsal raa­ma­tu­kogu reno­vee­ri­mis­pro­jekt ning sama aasta juu­ni­kuus alustati juba ehi­tus­töö­dega kuna­gi­ses las­te­aiahoo­nes Kooli tn 6. 24. mail 1999. aas­tal toi­mus Tapa las­te­raa­ma­tu­kogu ava­mis­pidu uutes ruumi­des hoone tei­sel kor­ru­sel. Lammutus- ja remon­di­tööd esi­me­sel kor­ru­sel jätkusid.

1998. aas­tal võeti raa­ma­tu­ko­gu­des kasu­tusele prog­ramm „Kirjasto 3000“. Tehti algust elekt­ron­ka­ta­loogi loo­mi­sega. Saabunud tea­vi­kute and­med sisestati otse elekt­ron­ka­ta­loogi. Selle kõr­valt alustati põhi­fondi and­mete sises­ta­mi­sega. 1. oktoob­ril 1999 avati las­te­raa­ma­tu­kogu ruumi­des Tapa ava­lik internetipunkt.

1. jaa­nua­rist 2000 ühen­dati raa­ma­tu­ko­gud üht­seks Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­guks. Anne Unnuk andis raa­ma­tu­kogu juha­taja ameti üle Kersti Burk´ile, jät­ka­tes ise tööd raamatukoguhoidjana.

2. oktoob­rist 2000 avati luge­ja­tele täis­kas­va­nute tee­nin­dus­osa­kond esi­me­sel kor­ru­sel. Raamatukogud on taas koos, ühise katuse all. Jätkus and­mete sises­ta­mine elekt­ron­ka­ta­loogi. Kasvas üri­tuste arv, sest uude majja tuldi hea mee­lega, tulid nii luge­jad kui ka külalised.

2003. aas­tal võeti kasu­tusele raa­ma­tu­ko­gu­prog­ramm RIKS. Kogu raa­ma­tu­kogu fond on elektronkataloogis.

1. jaa­nua­rist 2004 alustati elekt­roo­ni­lise laenutamisega.

2006. aas­tal val­dade ühen­da­mise käi­gus lii­tusid Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­guga Jäneda, Lehtse ja Saksi raa­ma­tu­ko­gud ning jälle algas uus aja­järk – raa­ma­tu­ko­gusid roh­kem, töö­põld laiem.

2007. aas­tal sai Lehtse raa­ma­tu­kogu jät­kata tööd juba uutes, vastre­no­vee­ri­tud ruumi­des. Sisustuski sai tel­li­tud raa­ma­tu­kogu vaja­dusi ja ruumide või­ma­lusi arvestades.

Avalik inter­ne­ti­punkt, mis oli tegut­se­nud küll raa­ma­tu­kogu tei­sel, siis aga esi­me­sel kor­ru­sel, sai 2. jaa­nua­ril 2008 oma­ette ruu­mid raa­ma­tu­ko­gu­maja kõr­val­tii­vas. Klientide kasu­tusse anti 8 arvutit.

2011. aasta keva­del tähis­tas Jäneda raa­ma­tu­kogu oma 90. sün­ni­päeva juba uues asu­ko­has, Jäneda los­sis. Kitsastele olu­dele vaa­ta­mata teostati remont ja sisus­ta­mine suur­su­guse hoone mil­jööd arves­ta­des, mis tähen­das, et Jäneda sai endale hubase „los­si­raa­ma­tu­kogu“.

2011. aasta sügi­sel tähis­tas ka Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu oma 90. sün­ni­päeva. Need on olnud tõe­li­selt tegusad aastakümned.