History of Tapa public library

1921. aastal loo­di Tapa Noor­soo Kas­va­tuse selt­si raa­matukogu, mis asus ale­vival­it­suse ru­umides Paul Uusvel­li maja II ko­r­rusel Jaa­ma tn 4.

Seoses haridus­selt­si­ma­ja ehi­ta­misega Nigoli puies­teel tulekahjus häv­in­ud kooli­ma­ja asemele, er­al­dati seal 1927. aastal ru­umid ka lugemis­toa ja selt­si raa­matukogu tarvis. Alek­sander Tas­sa poolt valmis­tatud ek­sli­ib­risel on näha, raa­matukogu kan­dis Tapa Hariduse Selt­si Rah­varaa­matukogu nime.

Peale sõda sai raa­matukogule pike­maks pea­tusko­haks prae­gune vallaval­it­suse hoone (Pikk tn 15). Ka­su­ta­da oli kaks ru­u­mi alu­misel ko­r­rusel sis­sepää­suga hoovi poolt. Raa­matukogu oli avatud ku­uel päe­val nä­dalas ja töö­ta­jaid oli üks. 1944. aas­ta ok­too­bris loo­di ju­urde veel ühe töö­ta­ja ametiko­ht. Tööle asus Hel­ja Jür­gen­son-Bötch­er, kes oli sell­es ametis kuni 1977. aas­tani.

1940-ndate lõ­pus koli­ti endistesse lin­naval­it­suse ru­umidesse haridus­selt­si­ma­ja teise­le ko­r­ruse­le Nigoli pst 3 (praegu 1. Mai pst 5).

1953, 15. vee­bru­ar­il, moodus­ta­ti Tapa ra­jooni laster­aa­matukogu, mille es­ime­seks juhata­jaks sai Aino Kahru. Aas­tate jook­sul töö­ta­jad va­hetusid, kuid kauaaegse­mad raa­matukoguhoid­jad laster­aa­matuko­gus olid Lehte Va­her­salu (juhata­ja 1960–1977), Sil­vi Väin­salu, Saima Pärnik (juhata­ja 1977–1996) ja Ker­sti Burk (juhata­ja 1996–1999).

1958. aastal asus Tapa raa­matuko­gus tööle noor ja tar­mukas oma lin­na tü­druk Anne Un­nuk. Raa­matukogu asus 1. Mai pst 5, endis­es haridus­selt­si ma­jas, mida ja­gati muusikakooli­ga. 1963 loo­di ko­hvik-klu­bi „Noorus“. Anne Un­nuk, Hel­gi Pajo ja paljude teiste ak­tivis­tide kaasabil, sel­l­ele klu­bile aluse pani­gi. Järgne­va 20 aas­ta jook­sul kut­sus „Noorus“ kül­la sport­lasi, ava­liku elu tege­lasi, teatri‑, muusi­ka- ja loomu­likult kir­jan­dusin­ime­si. Need igakuised üri­tused olid pub­likurohked ja oo­datud. See oli hea või­malus pakku­da al­ter­nati­ivi nõukogude ajal ko­hus­tus­likule „kom­mu­nist­liku partei juh­timisel ja kon­gres­side val­gusel“ kul­gevale igapäe­vaelule.

Leeven­damaks üld­ist ru­umipu­udust raa­matukogudes, sai 1986. aastal laster­aa­matukogu uueks asuko­haks Pikk tn 15. Samas ma­jas asus ko­ha­lik täitevkomi­tee ja pank.

1988. aastal muu­tus raa­matukogutöö vaba­maks. Raa­matukogule kin­gi­ti Pi­ibel, võis tähis­ta­da jõule jms. 1989. aastal sai raa­matukogu es­imese saade­tise väliseesti raa­ma­tu­id Toron­tos elavalt Heino Jõelt. Ka see oli vabaduse märk.

11. ju­ulil 1991. aastal en­nista­ti Tapa lin­na omaval­it­sus­lik staa­tus.

1997. aastal sai raa­matukogu oma es­imese arvu­ti ja sel­l­e­ga al­gas uus etapp raa­matukogutöös – au­toma­tiseer­im­ine.

Päe­vako­r­da kerkis ka raa­matukogude ühen­damine (lin­na- ja laster­aa­matukogu).

1998. aas­ta märt­siks valmis Merike ja Tasu Ko­rdemet­sal raa­matukogu ren­oveer­im­is­pro­jekt ning sama aas­ta ju­u­niku­us alus­ta­ti juba ehi­tustööde­ga ku­nagis­es lastea­ia­hoones Kooli tn 6. 24. mail 1999. aastal toimus Tapa laster­aa­matukogu avamispidu uutes ru­umides hoone teisel ko­r­rusel. Lam­mu­tus- ja re­mon­ditööd es­ime­sel ko­r­rusel jätkusid.

1998. aastal võeti raa­matukogudes ka­su­tuse­le pro­gramm „Kir­jas­to 3000“. Tehti al­gust elek­tronkat­aloo­gi loomisega. Saabunud teav­ikute andmed sis­es­ta­ti otse elek­tronkat­aloo­gi. Selle kõr­valt alus­ta­ti põhi­fon­di and­mete sis­es­tamisega. 1. ok­too­bril 1999 avati laster­aa­matukogu ru­umides Tapa ava­lik in­ter­netipunkt.

1. jaan­uar­ist 2000 ühen­dati raa­matukogud üht­seks Tapa lin­naraa­matukoguks. Anne Un­nuk an­dis raa­matukogu juhata­ja ameti üle Ker­sti Burk´ile, jätkates ise tööd raa­matukoguhoid­jana.

2. ok­too­brist 2000 avati luge­jatele täiskas­vanute teenin­du­sosakond es­ime­sel ko­r­rusel. Raa­matukogud on taas koos, ühise ka­tuse all. Jätkus and­mete sis­es­t­a­mine elek­tronkat­aloo­gi. Kas­vas üri­tuste arv, sest uude maj­ja tul­di hea meel­e­ga, tulid nii luge­jad kui ka külalised.

2003. aastal võeti ka­su­tuse­le raa­matukogupro­gramm RIKS. Kogu raa­matukogu fond on elek­tronkat­alo­ogis.

1. jaan­uar­ist 2004 alus­ta­ti elek­troonilise laenu­tamisega.

2006. aastal val­dade ühen­damise käi­gus li­itusid Tapa lin­naraa­matukogu­ga Jäne­da, Lehtse ja Sak­si raa­matukogud ning jälle al­gas uus aja­järk – raa­matuko­gusid rohkem, tööpõld laiem.

2007. aastal sai Lehtse raa­matukogu jätka­ta tööd juba uutes, vas­tren­oveer­i­tud ru­umides. Sis­us­tus­ki sai tel­li­tud raa­matukogu va­jadusi ja ru­umide või­malusi ar­ves­tades.

Ava­lik in­ter­netipunkt, mis oli tegut­senud küll raa­matukogu teisel, siis aga es­ime­sel ko­r­rusel, sai 2. jaan­uar­il 2008 omaette ru­umid raa­matukogu­ma­ja kõr­valti­ivas. Kli­en­tide ka­su­tusse anti 8 arvu­tit.

2011. aas­ta ke­vadel tähis­tas Jäne­da raa­matukogu oma 90. sün­nipäe­va juba uues asuko­has, Jäne­da los­sis. Kit­sastele oludele vaata­ma­ta teo­sta­ti re­mont ja sis­us­t­a­mine su­ur­su­g­use hoone miljööd ar­ves­tades, mis tähen­das, et Jäne­da sai en­dale hubase „los­sir­aa­matukogu“.

2011. aas­ta sügisel tähis­tas ka Tapa lin­naraa­matukogu oma 90. sün­nipäe­va. Need on ol­nud tõeliselt tegu­sad aas­takümned.

1. jaan­uar­ist 2019. a jätkab Tapa lin­naraa­matukogu Tapa val­laraa­matukogu nime all ning üht­lasi lisan­dus ju­urde 3 harukogu: Tam­salu raa­matukogu, As­samal­la raa­matukogu ja Va­jan­gu raa­matukogu.