1921. aastal loo­di Tapa Noor­soo Kas­va­tuse selt­si raa­matukogu, mis asus ale­vival­it­suse ruumides Paul Uusvel­li maja II kor­rusel Jaa­ma tn 4.

Seoses haridus­selt­si­ma­ja ehi­ta­misega Nigoli puies­teel tulekahjus häv­in­ud kooli­ma­ja asemele, eral­dati seal 1927. aastal ruumid ka lugemis­toa ja selt­si raa­matukogu tarvis. Alek­sander Tas­sa poolt valmis­tatud eksli­ib­risel on näha, raa­matukogu kan­dis Tapa Hariduse Selt­si Rah­varaa­matukogu nime.

Peale sõda sai raa­matukogule pike­maks pea­tusko­haks prae­gune vallaval­it­suse hoone (Pikk tn 15). Kasu­ta­da oli kaks ruu­mi alu­misel kor­rusel sis­sepää­suga hoovi poolt. Raa­matukogu oli avatud kuuel päe­val nädalas ja töö­ta­jaid oli üks. 1944. aas­ta oktoo­bris loo­di juurde veel ühe töö­ta­ja ametiko­ht. Tööle asus Hel­ja Jür­gen­son-Bötch­er, kes oli sell­es ametis kuni 1977. aas­tani.

1940-ndate lõpus koli­ti endistesse lin­naval­it­suse ruumidesse haridus­selt­si­ma­ja teise­le kor­ruse­le Nigoli pst 3 (praegu 1. Mai pst 5).

1953, 15. vee­bru­ar­il, moodus­ta­ti Tapa rajooni laster­aa­matukogu, mille esime­seks juhata­jaks sai Aino Kahru. Aas­tate jook­sul töö­ta­jad vahetusid, kuid kauaaegse­mad raa­matukoguhoid­jad laster­aa­matuko­gus olid Lehte Vaher­salu (juhata­ja 1960–1977), Sil­vi Väin­salu, Saima Pärnik (juhata­ja 1977–1996) ja Ker­sti Burk (juhata­ja 1996–1999).

1958. aastal asus Tapa raa­matuko­gus tööle noor ja tar­mukas oma lin­na tüdruk Anne Unnuk. Raa­matukogu asus 1. Mai pst 5, endis­es haridus­selt­si majas, mida jagati muusikakooli­ga. 1963 loo­di kohvik-klu­bi „Noorus“. Anne Unnuk, Hel­gi Pajo ja paljude teiste aktivis­tide kaasabil, sel­l­ele klu­bile aluse pani­gi. Järgne­va 20 aas­ta jook­sul kut­sus „Noorus“ kül­la sport­lasi, ava­liku elu tege­lasi, teatri-, muusi­ka- ja loomu­likult kir­jan­dusin­ime­si. Need igakuised üri­tused olid pub­likurohked ja oodatud. See oli hea või­malus pakku­da alter­nati­ivi nõukogude ajal kohus­tus­likule „kom­mu­nist­liku partei juh­timisel ja kon­gres­side val­gusel“ kul­gevale igapäe­vaelule.

Leeven­damaks üld­ist ruumipu­udust raa­matukogudes, sai 1986. aastal laster­aa­matukogu uueks asuko­haks Pikk tn 15. Samas majas asus koha­lik täitevkomi­tee ja pank.

1988. aastal muu­tus raa­matukogutöö vaba­maks. Raa­matukogule kin­gi­ti Piibel, võis tähis­ta­da jõule jms. 1989. aastal sai raa­matukogu esimese saade­tise väliseesti raa­ma­tu­id Toron­tos elavalt Heino Jõelt. Ka see oli vabaduse märk.

11. juulil 1991. aastal ennista­ti Tapa lin­na omaval­it­sus­lik staa­tus.

1997. aastal sai raa­matukogu oma esimese arvu­ti ja sel­l­e­ga algas uus etapp raa­matukogutöös – automa­tiseer­im­ine.

Päe­vako­r­da kerkis ka raa­matukogude ühen­damine (lin­na- ja laster­aa­matukogu).

1998. aas­ta märt­siks valmis Merike ja Tasu Kordemet­sal raa­matukogu ren­oveer­im­is­pro­jekt ning sama aas­ta juu­niku­us alus­ta­ti juba ehi­tustööde­ga kunagis­es lastea­ia­hoones Kooli tn 6. 24. mail 1999. aastal toimus Tapa laster­aa­matukogu avamispidu uutes ruumides hoone teisel kor­rusel. Lam­mu­tus- ja remon­ditööd esime­sel kor­rusel jätkusid.

1998. aastal võeti raa­matukogudes kasu­tuse­le pro­gramm „Kir­jas­to 3000“. Tehti algust elek­tronkat­aloo­gi loomisega. Saabunud teav­ikute andmed sis­es­ta­ti otse elek­tronkat­aloo­gi. Selle kõr­valt alus­ta­ti põhi­fon­di and­mete sis­es­tamisega. 1. oktoo­bril 1999 avati laster­aa­matukogu ruumides Tapa ava­lik inter­netipunkt.

1. jaan­uar­ist 2000 ühen­dati raa­matukogud üht­seks Tapa lin­naraa­matukoguks. Anne Unnuk andis raa­matukogu juhata­ja ameti üle Ker­sti Burk´ile, jätkates ise tööd raa­matukoguhoid­jana.

2. oktoo­brist 2000 avati luge­jatele täiskas­vanute teenin­du­sosakond esime­sel kor­rusel. Raa­matukogud on taas koos, ühise katuse all. Jätkus and­mete sis­es­t­a­mine elek­tronkat­aloo­gi. Kas­vas üri­tuste arv, sest uude maj­ja tul­di hea meel­e­ga, tulid nii luge­jad kui ka külalised.

2003. aastal võeti kasu­tuse­le raa­matukogupro­gramm RIKS. Kogu raa­matukogu fond on elek­tronkat­alo­ogis.

1. jaan­uar­ist 2004 alus­ta­ti elek­troonilise laenu­tamisega.

2006. aastal val­dade ühen­damise käi­gus liitusid Tapa lin­naraa­matukogu­ga Jäne­da, Lehtse ja Sak­si raa­matukogud ning jälle algas uus aja­järk – raa­matuko­gusid rohkem, tööpõld laiem.

2007. aastal sai Lehtse raa­matukogu jätka­ta tööd juba uutes, vas­tren­oveer­i­tud ruumides. Sis­us­tus­ki sai tel­li­tud raa­matukogu vajadusi ja ruumide või­malusi arves­tades.

Ava­lik inter­netipunkt, mis oli tegut­senud küll raa­matukogu teisel, siis aga esime­sel kor­rusel, sai 2. jaan­uar­il 2008 omaette ruumid raa­matukogu­ma­ja kõr­valti­ivas. Kli­en­tide kasu­tusse anti 8 arvu­tit.

2011. aas­ta kevadel tähis­tas Jäne­da raa­matukogu oma 90. sün­nipäe­va juba uues asuko­has, Jäne­da los­sis. Kit­sastele oludele vaata­ma­ta teo­sta­ti remont ja sis­us­t­a­mine suur­su­g­use hoone miljööd arves­tades, mis tähen­das, et Jäne­da sai endale hubase „los­sir­aa­matukogu“.

2011. aas­ta sügisel tähis­tas ka Tapa lin­naraa­matukogu oma 90. sün­nipäe­va. Need on olnud tõeliselt tegu­sad aas­takümned.