Jäne­da raa­ma­tu­kogu sai alguse 1921. aas­tal seo­ses Põh­ja-Eesti I Põl­lu­töö­kesk­kooli Tallinnast Jänedale asu­mi­sega. Põl­lutöökooli raa­ma­tu­kogu on läbi aegade kuu­lu­nud kooli koos­seisu ja asu­nud ena­masti ka kooli ruumi­des. Samu­ti on olnud selle juhata­jateks-raa­matukoguhoid­jateks ikka kooli õpe­ta­jad. Marta Lepp, esimene Põllutöökeskkooli raamatukoguhoidja JänedalNii oli ka aas­ta­tel 1921–24 esi­mene raa­ma­tu­ko­gu­hoidja Mar­ta Sophia Lepp-Kirschbaum (kir­ja­ni­ku­ni­mega Sophia Var­di ning hil­jem taa­ra­usu­li­sena Maar­da Utuste). Jäne­da Põl­lutöökeskkoo­lis töö­tas ta ka eesti keele õpeta­jana.

Raa­matu­fond koos­nes sel ajal ena­masti koo­li­õpi­ku­test ja põl­lu­ma­jan­dus­li­kust eri­ala­kir­jan­du­sest. Aegade jook­sul lisan­dus roh­kem ilu­kir­jan­dust ning luge­jate sek­ka küla­rah­vast.

1931.–41. aas­tal oli raa­ma­tu­kogu juha­ta­jaks põl­lu­ma­jan­dus­kooli eesti ja sak­sa keele õpe­taja Oskar Par­mas. Tema suureks tee­neks on 1937. aas­tal Jänedal asu­nud mui­nas­lin­nuse (taas)avastamine.

Jänedal ja mõnedel aas­ta­tel Jäne­da ümbrus­es (Läpi külas kuni 1970. a ja raud­tee­jaa­ma juures kuni 1973. a) asunud Jäne­da rah­varaa­matukogu ajalugu on aga üsna uuri­ma­ta, kuna 1973. aastal likvideer­i­tud raa­matukogu doku­men­did on ena­m­us­es kad­u­ma läin­ud. Lehtse raa­matukogu kroonikast ja Jär­va­maa Arhi­ivist on mõned üksikud leiud, kuid põh­ja­liku­mad uuringud on tege­ma­ta.

Põgusalt küsitle­tud rah­varaa­matukogu viimase juhata­ja Liisa Iva meenu­tuste jär­gi töö­tas 1920–30ndatel raa­matuko­gus Her­mi­ine Kaasik.

Lehtse raa­matukogu krooni­ka jär­gi oli 1944.–1950. a Aru raa­matukogu (asus Läpi külas) juhata­jateks Ann Kare­da-Rand­maa ja Lei­da Kaal­mann-Joost. Hiljem, kuni 1970. aas­tani, oli raa­matukogu juhata­ja Elle Pär­li ning 1970.–1973. a Liisa Iva.

Põllutöökooli õpilased vahetunnis raamatuid sirvimasSiis raa­matukogu likvideer­i­ti, kuna Lehtse Külanõukogu tahtis maja Jäne­da raud­tee­jaa­ma lähedal ära müüa. Raa­matud läk­sid kokku­os­tu vana­paberiks ning osa ka Jäne­da sovhoost­ehniku­mi raa­matukogu fon­di.

1940ndate aas­tate lõpul ei pää­se­nud ka Jäne­da raa­ma­tu­kogu suu­rest „puhas­tu­sest“ – suur hulk Eesti Wabari­i­gi aeg­sest kir­jan­du­sest põle­tati samas los­si lähe­dal plat­sil.

Ellen Kukk (1929 – 1999)1950.–1984. a oli raa­ma­tu­kogu juha­ta­jaks Ellen Kukk, kõige pike­ma staa­žiga raa­ma­tu­ko­gu­hoidja Jänedal.

Raamatukogu vanas postimajas 1965. aKaua aega asus raa­ma­tu­kogu vanas mõi­sa­hoo­nes ehk los­sis ning hiljem, 1960-ndat­est kuni uue kooli­hoone valmimiseni 1974. a, paik­nes mõisa endi­ses vil­ja­aidas ehk „pos­timajas“.

1973. aastal pärast rah­varaa­matukogu sul­gemist hakkas tööle laenu­tus­punkt (raa­matukogubuss) peamiselt ilu- ja lastekir­jan­dusega. Buss pea­tus Jäne­da sovhoost­ehniku­mi juures, kuid varsti jäi ka see ära ning üha enam külae­lanikke hakkasid sovhoost­ehniku­mi raa­matukogu laenu­ta­jateks.

Raamatukogu lugemissaal uues õppehoones 1975. a1974. a valmin­ud uues õppe­hoones sai raa­ma­tu­kogu just talle mõel­dud sobi­va koha õdusa tal­ve­aia kõr­val. Raa­matukogu kasu­tus­es oli ava­riiu­li­tega fondiru­um, juha­taja kabi­net kui ka luge­mis­saal, samu­ti oli keld­ris koht hoid­la­ruu­mile.

1970–80ndatel aas­ta­tel, mil Jäne­da sov­hoos­teh­ni­kum oli õpi­laste poo­lest aegade arvu­kaim ja ka küla­ela­nikke oli enam kui kuna­gi varem, oli raa­ma­tu­kogu fon­dis üle 30 000 raa­matu (koos õpi­ku­tega), töö­tas 2 raa­ma­tu­ko­gu­hoid­jat ja luge­jaid oli ligi 500. Akti­ivselt tegut­ses raa­ma­tu­kogu juha­ta­jana sov­hoos­teh­ni­kumi vene ja ing­lise keele õpe­taja Tiia Vaht.

Jäneda raa­ma­tu­kogu õppe­hoo­nes1989. aas­tast tänaseni töö­tab raa­ma­tu­ko­gu­hoid­jana Sir­je Rein­u­la.

Jäneda raa­ma­tu­kogu õppe­hoo­nes1994. aas­tal sai Jäne­da sov­hoos­teh­ni­ku­mist Jäne­da õppe- ja nõu­an­de­kes­kus, mille koos­sei­sus tegut­ses edasi ka raa­ma­tu­kogu. Kui kool 2000. aas­tal tege­vuse lõpe­tas, lubati raa­ma­tu­ko­gul ometi jät­kata, for­maal­selt asu­tuse‑, sisult küla­raa­ma­tu­ko­guna.

Raa­matukogu tege­vust toe­ta­sid raha­li­selt Jäne­da ÕNK ja Lehtse vald. Samu­ti aita­sid fon­di täien­dada lah­ked küla­ela­ni­kud oma raa­ma­tu­an­ne­tus­tega. Raa­matute valik oli sel­leks ajaks muu­tu­nud: õpi­kute ja eri­alaste raa­ma­tute ase­mele lisan­dus roh­kem ilu- ja las­te­kir­jan­dust.

Alates 2006. aas­ta algu­sest, mil Jäne­da ühi­nes Tapa val­laga, kuu­lub raa­ma­tu­kogu haru­raa­ma­tu­ko­guna Tapa lin­na­raa­ma­tu­kogu koos­seisu. Sell­est ajast algas raa­ma­tu­kogu hoogne kaa­sa­jas­ta­mine: raa­ma­tu­va­liku laie­ne­mine, töö­taja täiend­koo­li­tu­sed, teh­ni­li­sed uuen­dused ning elekt­roo­ni­line lae­nu­tus ala­tes 2007. aas­tast.

„Lossiraamatukogu”2011. aas­ta jaa­nua­ris, 90. juu­be­li­aas­tal, kolis raa­ma­tu­kogu „koju“, st los­si tagasi. Uue ilme said raa­ma­tu­kogu ruu­mid, väl­ja vahe­tati kogu möö­bel ning ka teh­ni­line pool uuen­dati täie­li­kult. Kõik inter­jöö­ri­ele­men­did sobi­tati vana ja auväärse asu­paigaga. Praegu tegut­seb raa­ma­tu­kogu 90 m² tege­vus­pin­nal, mis on jaga­tud luge­mis­saali, lae­nu­tus­piir­konna, ava­tud riiu­lite ning las­te­ala vahel. Raa­matukogul on ka hoid­la ning päi­ke­se­poolne suve­ter­rass, kus soo­jal ajal on mõnus ava­ne­vat vaa­det ning luge­mist nau­tida.

Los­sir­aa­matukogu“ fon­di varan­duste hul­ka kuu­lub väike osa vii­maste mõi­sa­oma­nike von Benck­endorf­fide raa­ma­tu­ko­gust. Ka kogub ja tal­le­tab raa­ma­tu­kogu teiste Jäneda­ga seo­tud kul­tuu­riini­meste koh­ta käi­vat mater­jali: kir­ja­nik Veera Saar, heli­looja Urmas Sisask jt.

Ain Palosoni fotonäitus „Vana arm“ 2014. aMit­mete näi­tus­tegi jaoks jagub ruu­mi: raa­ma­tu­kogu on kuju­ne­mas koha­likuks väi­ke­seks gale­riiks, kus eks­po­nee­rivad oma töid nii pro­fes­sio­naal­sed kunst­ni­kud kui har­ras­ta­jad, aga ka rahvus­liku käsitöö tegi­jad. Oma teoste­ga on näi­tus­tel esinenud Vel­lo ja Vik­tori­ja Lillemets, Har­ald Grave, Ain Palo­son, Heli Rahuo­ja jt.

Los­si saal, muu­seu­mi­toad ning põne­vad sala­sopid anna­vad või­ma­luse raa­ma­tu­ko­gu­üri­tusi kor­ral­da­da üle kogu maja, samu­ti küla­lisi vas­tu võt­ta. Üle 200 luge­ja käsu­tuses on raa­ma­tu­fond roh­kem kui 11 000 raa­ma­tuga, valik aja­kir­jan­dust ning tasu­ta inter­ne­ti­punkt. Soovi­tud luge­mis­vara, mida Jänedal ei ole, saab koha­peale tel­lida val­la teis­test raa­ma­tu­ko­gu­dest, samu­ti kau­ge­malt — nii saa­vad pea kõik raa­ma­tu­soo­vid täi­de­tud.