Lehtse raamatukogu ajalugu

Kauaaegne Lehtse raamatukogu hoone

Kauaaegne Lehtse raa­ma­tu­kogu hoone

Lehtse raa­ma­tu­kogu sün­ni­aas­taks loe­takse aas­tat 1915 ning kuni aas­tani 1939 kan­dis ta nime Lehtse Raamatukogu Selts. Saksa oku­pat­siooni ajal asus raa­ma­tu­kogu Lehtse Ühispõllumajanduspanga hoo­nes (Lehtse kodu­loo­muu­seumi majas).

Alates 1945. aas­tast on raa­ma­tu­kogu asu­nud endi­ses val­la­ma­jas (Rägavere tee 11) ning kand­nud Lehtse Külaraamatukogu nime.

Alma Vile

Alma Vile

Raamatukogul on läbi aegade olnud mit­meid juha­ta­jaid, ligi 40 aas­tat tegi seda tööd Alma Vile.

1999. aas­tal sai raa­ma­tu­kogu juurde ruume las­te­osa­konna tar­beks ning 2004. aasta sügi­sel pandi majale uus katus.

Alates 2006. aasta algu­sest, mil Lehtse vald ühi­nes Tapa val­laga, kuu­lub raa­ma­tu­kogu Tapa Linnaraamatukogu koos­seisu ja kan­nab Lehtse raa­ma­tu­kogu nime­tust. Sellest ajast algas raa­ma­tu­kogu kaa­sa­jas­ta­mine : raa­ma­tu­fondi sises­ta­mine arvu­tisse, uute ruumide reno­vee­ri­mine ning teh­ni­li­sed uuendused.

Lehtse raamatukogu uued ruumid - aastast 2007

Lehtse raa­ma­tu­kogu uued ruu­mid – aas­tast 2007

17. mail 2007.a peale koli­mist avati raa­ma­tu­kogu uues kohas Rägavere tee 19. Praegu tegut­seb raa­ma­tu­kogu 181 m2 pin­nal, mis on jaga­tud ava­tud riiu­li­tega las­te­ala, luge­mis­saali ja lae­nu­tus­piir­konna vahel. Eraldi puh­ke­ruum ja 2 hoid­lat : ajalehtede-ajakirjade ning raa­ma­tute jaoks. Ka tal­le­tab raa­ma­tu­kogu kir­ja­nik Raimond Kaugveri era­fondi, mille kin­kis aas­taid tagasi raa­ma­tu­ko­gule kir­ja­niku tütar Katrin Kaugver, kes igal suvel elab isa poolt oste­tud suve­ko­dus Lehtses ja on Lehtse raa­ma­tu­kogu kaua­aegne lugeja.

Elektrooniline lae­nu­tus algas 2008. aas­tast. Rohkem kui 200 lugeja käsu­tuses on raa­ma­tu­fond üle 12 000 raa­ma­tuga, aja­kir­jan­du­sega ning tasuta inter­ne­ti­punkt. Lugemist saab tel­lida teis­test valla raa­ma­tu­ko­gu­dest või soovi kor­ral kaugemaltki.