Saksi raamatukogu seltsi lipp ja esimene raamatukoguhoidja Hugo Vainjärv (1930ndad).
Sak­si raa­matukogu selt­si lipp ja esimene raa­matukoguhoid­ja Hugo Vain­järv (1930ndad).

Sak­si pub­lic library was found­ed in 1918. Esial­gselt laenu­tati raa­ma­tu­id Sak­si val­la­ma­jas – sealt on raa­matukogu ka oma nime saanud. 1920. aastal loo­di Hugo Vain­järve eestvedamisel Sak­si raa­matukogu selts, mille eesmärgiks oli koha­likule rah­vale kir­jan­dus­like üri­tuste kor­ral­damine – raa­matute ja kir­janike tutvus­t­a­mine, ettel­ugemised, luuleõh­tud, näi­den­dite lavas­t­a­mine.

Siin, Saksi vallamajas, asus algselt ka Saksi raamatukogu. Pildil vallavanem ja vallasekretär (1930. algusaastad).
Siin, Sak­si val­la­ma­jas, asus algselt ka Sak­si raa­matukogu. Pildil valla­vanem ja val­lasekretär (1930. algusaas­tad).

1947. a vii­di raa­matukogu endis­est Sak­si val­la­ma­jast üle Sak­si mõisa­hoonesse. Raa­matukoguhoid­jaks sai Õie Vul­la. Eelmine raa­matukoguhoid­ja Hugo Vain­järv jäi tööle Sak­si postkon­torisse. Raa­ma­tu­id oli vähe, ain­ult kaks kapitäit. Palju ees­ti­aeg­seid raa­ma­tu­id oli hävi­tatud. Raa­matukoguhoid­ja kohus­tuseks oli peale raa­matute laenu­tamise riig­i­laenu oblig­at­sioonide müümine, külviplaani täit­mise kon­trol­lim­ine, val­im­iste organ­iseer­im­ine ja agi­tat­sioonitöö ning poli­itilise kir­jan­duse levi­t­a­mine. Käia tuli jal­gsi per­est per­esse.

1957. a sai raa­matukogu uued ruumid Kolu­ot­sa külasse Sak­si külanõukogu ja Punalipu kol­hoosi kon­tori­ga ühte maj­ja — teise­le kor­ruse­le. Raa­matuko­gus alus­tas tööd Mag­dale­na Met­sjärv.

1962. aas­ta jaan­uari tulekahjus sai raa­matu­fond tugevalt kahjus­ta­da, doku­men­tat­sioon hävis. Põleng sai alguse küt­tepu­ud­est, mis raa­matukogu pli­i­di peale kuiva­ma olid pan­dud. Raa­matukogu riismed koguti kokku ja laenu­tamist alus­ta­ti paari kuu pärast sama maja alu­misel kor­rusel, kus kol­hoosi kon­tori ruumid olid vabaks jäänud, sest Punalipu kol­hoos oli ühi­nenud Nõmmküla sovhoosi­ga ning sovhoosi kon­tor asus Saiako­plis. Laenu­ta­jaks hakkas samast külast pärit nooruke Aita Samarüü­tel.

1963. aas­ta sügisel likvideer­i­ti Mal­la külaraa­matukogu ning kogu fond ja riiulid too­di Sak­si raa­matukogu taas­tamiseks üle. Raa­matukogu uueks asuko­haks sai Uudelepa talu külal­is­te­tu­ba Kolu­ot­sa külas, juhata­jaks raa­matuko­gun­duse haridusega Mil­vi Jõeots. Ta töö­tas raa­matuko­gus 38 aas­tat ning on pälv­in­ud oma hea töö eest Sak­si val­la auko­daniku tiitli 2001. aastal. Mil­vi Jõeot­sa mäles­tuste põh­jal oli raa­matukogu töö­ta­ja täht­samaks üle­sandeks nõukogude ajal inimeste poli­iti­line kas­va­tustöö. Igas raa­matu­pakis oli 30% poli­itilist kir­jan­dust. 1980ndatel aas­ta­tel, uue ven­es­tamis­laine ajal, pidid näi­tuste ja väl­japanekute pealkir­jad ole­ma nii eesti kui vene kee­les. Ka val­im­iste organ­iseer­im­ise ja agi­tat­siooni­ga pidi tegele­ma. Eri­ti olu­line oli ven­nas­rah­vaste kir­jan­duse tutvus­t­a­mine.

1976. aastal vii­di raa­matukogu tagasi Sak­si külanõukogu­ga ühte maj­ja. Uudelepal oli kit­saks jäänud, sest raa­matu­fond oli jõud­salt kas­vanud.

Saksi raamatukogu 2007. aastal.
Sak­si raa­matukogu 2007. aastal.

Samal põhjusel koli­ti 1988. aastal Moele tüh­jaks jäänud kor­te­r­ma­jasse, kus raa­matukogu asub tänaseni. 2001.–2008. a töö­tas Sak­si raa­matuko­gus Mar­ju Bugri, alates 2008. a augustist Sir­je Võsa.

Tänaseks on raa­matu­fondis üle 12 000 teav­iku. Igal aastal lisan­dub ligikaudu 500 uut raa­matut. Luge­jaid on raa­matuko­gus vei­di alla 300.

Sak­si raa­matukogu on Tapa val­la Moe-Sak­si piirkon­na ainuke kul­tu­uri­a­su­tus – see­ga külaelu kor­ral­damiseks väga olu­line paik.