(Eesti) Tamsalu raamatukogu ajalugu

Sor­ry, this en­try is only avail­able in Es­ton­ian. For the sake of view­er con­ve­nience, the con­tent is shown be­low in the al­ter­na­tive lan­guage. You may click the link to switch the ac­tive lan­guage.

Tam­salu Rah­varaa­matukogu Selts asu­tati 1. mail 1930. aastal. Selt­si asu­ta­jateks olid ko­ha­likud kooliõpeta­jad Fred­erike Mer­its, Erich Gut­man ja prl Robal. Selts võt­tis üle tege­vuse lõpetanud haridus­selt­si Edu (asu­tatud 1920) 112 köidet. Ko­ha­liku al­gkooli hoolekogu an­netas oma 98-köitelise vene­keelse ilukir­jan­dus­likku kogu. Kuna selt­sitege­vus oli Tam­salus uus asi, siis ko­gunesid paljud in­imesed äs­jalood­ud selt­si ju­urde.

Es­imene tege­vusaas­ta oli edukas. Peeti kirjandus‑, kõne- ja teeõh­tu­id. Selt­si ju­urde tekkis laulukoor ja näi­ter­ing. Ko­r­ral­dati pidusid ja tehti ko­r­jan­dusi, mis and­sid selt­sile sis­se­tulekuid. Aas­ta lõpuks oli raa­matuko­gus juba 339 teost ja kas­sas 100 krooni. Li­ik­meid oli 47, kes kõik olid raa­mat­u­lae­na­jad. Keskmiselt luges iga li­ige 22 raa­matut.

Edas­pi­di su­ude­ti raa­matukogu täien­da­da ligi 150 raa­matu võr­ra aas­tas. 1935. aas­taks oli laenu­tata­vate raa­matute arv kas­vanud tuhan­deni. Sama aas­ta sügisel ko­r­ral­das selts raa­mat­u­aas­ta puhul näi­tuse koos ak­tusega. Näi­tust külas­tas ligi 400 in­imest ning ko­r­jan­dus raa­matukogu heaks tõi sisse 129 krooni. Loetavaim raa­mat oli An­ton Hansen Tamm­saare „Tõde ja õi­gus“ ning ajale­ht­edest Vaba Maa ja Uus Eesti.

Selt­si raa­matukogu on ol­nud Tam­salu mõisa ru­umides, Uudeküla kooli­ma­jas ja ale­vis Fred­erike Mer­it­sa era­ma­jas. Al­gusaas­ta­tel va­hetusid töö­ta­jad väga sageli. Ajast, mil raa­matukogu paik­nes kooli­ma­ja kit­sukese klas­si paaris seinakapis, mäle­tatakse per­e­nais­te­na õpeta­jaid Mer­it­sat, Grif­fe­lit, Tubrot ja Sood­en­it. Raa­matuko­gus töö­tas aas­tast 1946 Lille Kaul, hiljem Salme Kõu. Ak­ti­ivse ja in­nu­ka or­gan­isaa­to­ri­na jäi luge­jatele meelde Ni­ina Nazaro­va. Pik­ka aega (1977–2017) töö­tas raa­matuko­gus Raili Elmest, enamik ajast juhata­jana.

Kaupmees Jaan Mürgi maja, 2001. aastal.
Kaup­mees Jaan Mür­gi maja, 2001. aastal.

1950. aastal sai raa­matukogu ko­duks Mür­gi maja (Kesk 1) teisel ko­r­rusel asuv kor­ter. Seal töö­tati uue kul­tu­uri­ma­ja valmimiseni.

Tamsalu kultuurimaja algusaastatel
Tam­salu kul­tu­uri­ma­ja al­gusaas­ta­tel.

1980. aastal ko­lis raa­matukogu oma prae­gusesse asuko­h­ta, kul­tu­uri­ma­ja­ga ühe ka­tuse alla. Moodus­ta­ti kaks os­akon­da: lastele ja täiskas­vanutele ning lisaks luge­mis­saal. Kahjuks vi­imane ei lei­d­nud ka­su­tamist, kuna küttesüs­tee­mi vea tõt­tu oli seal pi­de­valt külm. Uues ma­jas käis uud­is­ta­jaid lähedalt ja kaugelt. Toimusid kir­jan­dus­likud ko­h­tu­mised, kus külal­is­teks olid Viru­maa kir­janik Kalju Saaber, sati­irik Uno Laht, kun­st­nik Iivi Raud­sepp, raa­dio­hääled Reet Made ja Leho Män­niksoo, toimeta­ja ja kir­janik Asta Põld­mäe, rah­va lem­mikud Rai­mond Kaugver ning Arno Kase­maa ja paljud teised. 

Raa­matu­fond hakkas jõud­salt kas­va­ma sa­jan­di­va­hetusel, saabus umbes tuhat raa­matut aas­tas, nende seas ka vene­keel­seid.

Tamsalu raamatukogu internetiruum avatud, 09.08.2002
Tam­salu raa­matukogu in­ter­ne­tiru­um avatud, 09.08.2002.

Ava­lik in­ter­netipunkt avati 4 arvuti­ga 2002. aas­ta au­gustis.

2005. aastal tuli ka­su­tuse­le elek­trooni­line raa­matuko­gusüs­teem UR­RAM, arvu­tipõhis­e­le laenu­tamise­le ülem­inek toimus 2006. aas­ta su­v­el.

Sügis­est 2010 kuni ke­vadeni 2012 toimus kooli­ma­ja re­mon­di tõt­tu kahe al­gk­las­si õp­petöö raa­matuko­gus.

Tamsalu raamatukogu 13.07.2020 (osa Tamsalu kultuurimajast).
Tam­salu raa­matukogu 13.07.2020 (osa Tam­salu kul­tu­uri­ma­jast).

Tapa ja Tam­salu val­dade ühen­damise käi­gus li­ide­ti Tam­salu raa­matukogu Tapa Val­laraa­matukogu­ga ja 1. jaan­uar­ist 2019. a ku­u­lub Tam­salu raa­matukogu Tapa val­laraa­matukogu koos­seisu. 1. vee­bru­ar­ist 2019. a on ka­su­tusel raa­matukogupro­gramm RIKS.

Käesol­e­val ajal on raa­matuko­gus kaks töö­ta­jat: Ira Kasekamp (alates 1986. a) ja Maire Püt­sepp (alates 2018. a) Raa­matu­fon­di su­u­rus on ca 20 000 teav­ikut.