2.–30. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek “Artur Rin­ne — legend juba eluajal”. Artur Rin­ne (1910–1984) oli Ees­ti laul­ja ja režis­söör, kel­le opti­mist­lik, mehe­lik ja sel­ge dikt­sioo­ni­ga bari­ton kõlas nii oope­ri kui ka ope­re­ti laval. Ooda­tud olid tema est­raa­di­lau­lud nii laval kui teleekraa­nil. Hin­na­tud olid tema režis­söö­ri­tööd. Tea­du­pä­rast on Artur Rin­ne Tapal ela­nud ja koo­lis käinud. […]

3. augus­tist 29. sep­temb­ri­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek hoi­dis­te tege­mise koh­ta “Suvi­sed annid pur­ki”. 3. augus­tist 29. sep­temb­ri­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek hoi­dis­te tege­mise koh­ta “Suvi­sed annid purki”.

1.–29. sep­temb­ri­ni Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Üks­teist ära kuu­la­ta”. Koo­li­aas­ta algus on pin­ge­li­ne aeg nii las­te­le kui nen­de vane­ma­te­le. Kui aga proo­viks üks­tei­se mured ära kuu­la­ta ja koos lahen­dusi lei­da. Ehk aitab oma­va­he­li­ne suht­le­mi­ne siis tei­se poo­le käi­tu­mist pare­mi­ni mõis­ta. Kui oled sel­leks val­mis, aga ei oska kus­kilt alus­ta­da, võivad abiks olla sel­le väl­ja­pa­ne­ku psüh­­ho­­loo­gia- ja

Üks­teist ära kuu­la­taÜks­teist ära kuu­la­taRead More »

3.–28. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek “Taga­si­vaa­te­peeg­lis. Ees­ti Tele­vi­sioon 60”. Ees­ti Tele­vi­sioo­ni esi­me­ne amet­lik proo­vi­saa­de oli eet­ris 19. juu­lil 1955. aas­tal. Esi­me­ne saa­te­päev kes­tis kaks tun­di ja kolm­küm­mend viis minu­tit. Sel­le jook­sul anti lühi­ke üle­vaa­de Tal­lin­na tele­kes­ku­se val­mi­mi­sest, näi­da­ti ring­vaa­det Nõu­ko­gu­de Ees­ti ja män­gu­fil­mi “And­ru­se õnn”. Ees­ti Tele­vi­sioo­ni esi­me­sel saa­te­päe­val oli Ees­tis 238 tele­ri­oma­nik­ku. 3.–28.

Taga­si­vaa­te­peeg­lis. Ees­ti Tele­vi­sioon 60Taga­si­vaa­te­peeg­lis. Ees­ti Tele­vi­sioon 60Read More »

20. juu­list 24. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Lau­lu­sõ­na­de­ves­ki”. „Lau­lu­ves­ki“ lau­lik sisal­dab pal­ju ilu­said Arne Oidi las­te­lau­le. Ena­mus kogu­mi­ku lau­lu­teks­te on kir­ju­ta­nud Ellen Niit. Väga pal­jud kir­ja­ni­ku luu­le­tu­sed on lisaks mõnusale raa­ma­tu­st luge­mise­le ka häs­ti laul­da­vad. Ellen Niit on töö­ta­nud nagu tõe­li­ne lau­lu­sõ­na­de­ves­ki. Näi­tu­sel on väl­jas need luu­le­tu­sed, mil­le­st on hil­jem tun­tud las­te­lau­lud saa­nud. Kui

Lau­lu­sõ­na­de­ves­kiLau­lu­sõ­na­de­ves­kiRead More »

25. maist 1. juu­li­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Las­te­lau­lud. Ernst Enno 140”. 8. april­lil tähista­ti luu­le­ta­ja Ernst Enno 140. sün­ni­aas­ta­päe­va. Ta on kir­ju­ta­nud las­te­le mit­meid tun­tud ja vast juba unus­tuse­hõl­ma vaju­nud luu­le­tusi. Väi­ke­se väl­ja­pa­ne­ku­ga tule­ta­me meel­de tema las­te­luu­let. 25. maist 1. juu­li­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Las­te­lau­lud. Ernst Enno 140”. 8. april­lil tähista­ti luu­le­ta­ja Ernst Enno 140.

Las­te­lau­lud. Ernst Enno 140Las­te­lau­lud. Ernst Enno 140Read More »

5. juu­nist 15. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Lõh­nad ja mait­sed ürdiaiast”. Sajan­deid on ini­me­sed eri kon­ti­nen­ti­del ja kul­tuu­ri­des eks­pe­ri­men­tee­ri­nud tai­me­de ravi­oma­dus­te­ga. Vii­ma­sel ajal püüd­leb üha enam ini­me­si ter­vis­li­ku ja loo­dus­lä­he­da­se toi­tu­mise poo­le. Mis oleks siis õigem, kui end ise varus­ta­da aro­maat­selt lõh­na­va­te mait­se­tai­me­de­ga? 5. juu­nist 15. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Lõh­nad ja maitsed

Lõh­nad ja mait­sed ürdiaiastLõh­nad ja mait­sed ürdiaiastRead More »

2. maist 23. mai­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Abiks aia­pi­daja­le”. Nip­pe ja nõu­an­deid aia kujun­da­miseks. 2. maist 23. mai­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Abiks aia­pi­daja­le”. Nip­pe ja nõu­an­deid aia kujundamiseks.

4.–28. mai­ni Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Aiai­deed”. Raa­ma­tud tai­me­kas­va­tu­sest, aia­ku­jun­du­sest ning aia­ehi­tis­test — abiks usi­na­te­le rohe­näppu­de­le õue­hoo­aja­le üle­mi­nekuks. 4.–28. mai­ni Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Aiai­deed”. Raa­ma­tud tai­me­kas­va­tu­sest, aia­ku­jun­du­sest ning aia­ehi­tis­test — abiks usi­na­te­le rohe­näppu­de­le õue­hoo­aja­le üleminekuks.

2.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek “Ernst Enno igat­su­se lau­lud”. Ernst Enno sün­nist möö­dub täna­vu 140 aas­tat. Omas ajas ei leid­nud tema luu­le ei tun­nus­tust ega edu. Alles täna­sel päe­val on mit­med tema luu­le­tus­test teh­tud lau­lud saa­nud ees­ti lau­lu­klas­si­kaks. 2.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek “Ernst Enno igat­su­se lau­lud”. Ernst Enno sün­nist möö­dub täna­vu 140

Ernst Enno igat­su­se lau­ludErnst Enno igat­su­se lau­ludRead More »

20. april­list 11. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek “Kui­das tähis­ta­da ema­de­päe­va”. Väl­ja­pa­nek lugu­dest ja luu­le­tus­test, mis kõne­le­vad emast. 20. april­list 11. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek “Kui­das tähis­ta­da ema­de­päe­va”. Väl­ja­pa­nek lugu­dest ja luu­le­tus­test, mis kõne­le­vad emast.

16. märt­sist 29. april­li­ni Sak­si raa­ma­tu­ko­gus väl­ja­pa­nek “Taba­ma­ta Vil­de”. Raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek Eduard Vil­de 150. sünniaastapäevaks

1.–29. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek “Hii­re­viu — aas­ta lind 2015”. Ees­ti Orni­to­loo­gia­ühing valib aas­ta lin­du ala­tes 1995. aas­ta­st. Sel­le ees­mär­giks on tut­vus­ta­da ava­lik­ku­se­le üht lin­nu­lii­ki või lii­gi­rüh­ma ning kaa­sa­ta loo­dus­hu­vili­si lin­du­de uuri­mis­se ja kait­se­s­se. 1.–29. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek “Hii­re­viu — aas­ta lind 2015”. Ees­ti Orni­to­loo­gia­ühing valib aas­ta lin­du ala­tes 1995. aas­ta­st. Selle

Hii­re­viu — aas­ta lind 2015Hii­re­viu — aas­ta lind 2015Read More »

30. märt­sist 24. april­li­ni Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Keva­det täis”. Mets ja aed on keva­det täis. Meel ja mõt­ted on keva­det täis. Vaa­sid ja raa­ma­tud on keva­det täis. 30. märt­sist 24. april­li­ni Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Keva­det täis”. Mets ja aed on keva­det täis. Meel ja mõt­ted on keva­det täis. Vaa­sid ja raa­ma­tud on keva­det täis.

2.–31. märt­si­ni näi­tus “Heli­loo­ja Vel­jo Tor­mis”. 2.–31. märt­si­ni raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek sar­jast “Isad ja pojad”. Vel­jo Tor­mise sugu­la­sed — kir­ja­ni­kud, tõl­ki­jad ja luu­le­ta­jad Paul Rum­mo, Paul-Erik Rum­mo, Viiu Härm. Väl­ja­pa­nek nen­de loo­min­gust. 16. märt­sil näi­tus “Taba­ma­ta Vil­de”. 4. märt­sil üri­tus las­te­le “Minu esi­me­sed trii­bu­li­sed”. Tähis­ta­me Eduard Vil­de 150. sün­ni­aas­ta­päe­va. Ette­lu­ge­mi­ne „Minu esi­me­sed trii­bu­li­sed“, aru­te­lu tee­maks „Karis­ta­mi­ne“. Täna­vu­sel muusika-aastal

Märt­si­kuus Sak­si raa­ma­tu­ko­gusMarch in Sak­si Pub­lic Lib­raryRead More »

16. märt­sist 29. april­li­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Las laps loeb”. 27. märt­sil tähis­tab las­te­kir­ja­nik ja luu­le­ta­ja Hei­ki Vilep oma 55. juu­be­lit. Samu­ti on ta kir­ju­ta­nud lau­le, mida on esi­ta­tud ka lau­lu­peol. Hobi­deks on vee­bi­di­sain ja ‑prog­ram­mee­ri­mi­ne ning muu­si­ka. 16. märt­sist 29. april­li­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Las laps loeb”. 27. märt­sil tähis­tab las­te­kir­ja­nik ja luu­le­ta­ja Heiki

Las laps loebLas laps loebRead More »

3.–20. märt­si­ni Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Head lap­sed kas­va­vad hea las­te­raa­ma­tu­ga”. Väl­ja­pa­ne­kus on kon­kur­si “Hea las­te­raa­mat 2014” võit­nud raa­ma­tud. 3.–20. märt­si­ni Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Head lap­sed kas­va­vad hea las­te­raa­ma­tu­ga”. Väl­ja­pa­ne­kus on kon­kur­si “Hea las­te­raa­mat 2014” võit­nud raamatud.

11. märt­sil kell 13.30 Leht­se kul­tuu­ri­ma­jas loo­dus­loeng “Aas­ta loom mets­si­ga ja tei­sed Ees­ti mets­loo­mad”. Külas on loo­­dus- ja jahi­mees Vahur Sepp. Loo­dus­loeng on pühen­da­tud aas­ta loo­ma­le — mets­sea­le. Lisaks rää­gi­me teis­test meie metsa­de nel­ja­jalg­se­test asu­ka­test, nen­de elu­vii­sist ja suhe­test ini­me­se­ga. Loen­gut ilmes­ta­vad loo­ma­de nahad, mida kõi­gil on või­ma­lus kat­su­da. Samal päe­val ka raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Aas­ta loom —

Loo­dus­loeng „Aas­ta loom mets­si­ga ja tei­sed ees­ti mets­loo­mad“Loo­dus­loeng „Aas­ta loom mets­si­ga ja tei­sed ees­ti mets­loo­mad“Read More »

2.–27. veebruari­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Nägi­ja meie kõr­valt. Fred Jüs­si 80”. Fred Jüs­sit kuu­la­tes ja tema kir­ju­ti­si luge­des tai­pab – mõni mees val­dab neid tar­ku­si, mida tei­ne peab raa­ma­tu­test taga otsi­ma ja kur­sus­tel oman­da­ma. Enda koh­ta ütleb ta taga­si­hoid­li­kult: “Mis ma siis ikka tei­nud olen? Liht­salt ela­nud oma elu …“ “Tahak­sin oma ela­da jää­nud aas­tad olla

Nägi­ja meie kõr­valt. Fred Jüs­si 80Nägi­ja meie kõr­valt. Fred Jüs­si 80Read More »

16. veebruarist 28. märt­si­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Pot­sa­tu­sed. Ott Arder 65”. Ott Arder on kir­ju­ta­nud luu­le­tusi täis­kas­va­nu­te­le ja las­te­le. Ta on olnud ka tõl­ki­ja ja lau­lu­teks­ti­de autor. Ott Arde­ri luu­le­tu­sed on mõt­li­kud, mõni­kord val­la­tult vigur­li­kud, nen­des on oma­pä­rast maa­il­ma­nä­ge­must ja ‑mõist­mist. 26. veebruaril oleks ta saa­nud 65-aas­ta­seks. 16. veebruarist 28. märt­si­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Pot­sa­tu­sed.

Pot­sa­tu­sed. Ott Arder 65Pot­sa­tu­sed. Ott Arder 65Read More »

14. jaa­nua­rist 27. veebruari­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Üks puna­se müt­si­ga tüd­ruk, mitu eri­ne­vat lugu”. Mei­le kõi­gi­le häs­ti tun­tud Puna­müt­si­kest on kir­ja­ni­kud kuju­ta­nud väga eri­ne­valt. Ka illust­rat­sioo­nid on kõik oma­näo­li­sed. Pani­me need raa­ma­tud väl­ja ja luge­ja-vaa­­ta­ja otsus­ta­da jääb, mil­li­ne puna­se müt­si­ga tüd­ruk on kõi­ge Punamütsikesem?