02.–30.10.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Pori­kuu. Tut­vus­ta­me raa­ma­tu­näi­tu­sel oktoob­ri­kuu rah­va­ka­lend­ri täht­päe­vi. Pori­kuu on nen­de täht­päe­va­de osas vae­ne kuu, küll aga lan­ge­vad siis lehed ja saab teha pori­kuns­ti. Pike­malt pea­tu­me simu­na­päe­val. Vana­rah­vas ütles, et Siim teeb sil­la Mar­di­le maa­le tulla.

02.–30.10.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Tal­linn on äge linn. Nii arvab koter­mann Juko Jaan Tang­soo raa­ma­tus „Koter­mann Juko ime­li­ne reis läbi Ees­ti­maa“. See on kogu­nis­ti nii vägev linn, et Tal­lin­nast on kir­ju­ta­nud mit­med las­te­kir­ja­ni­kud. Nal­ja­til­gad ja armas hunt sat­tu­vad lau­lu­peole, Mus­ta­mäel mur­tak­se sus­se, kunst­nik Kuk­kel tut­vub kum­mi­tu­se­ga Vana­lin­nas, Kee­ru­tä­di kee­ru­tab Pel­gu­lin­nas ja Pil­­le-Rii­­ni raha­kas­sa kaanel

Tal­linn on äge linnRead More »

02.–30.10.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek Lin­na­val­vur Vana Too­mas. Väl­jas on raa­ma­tud, mil­les tut­vus­ta­tak­se  Tal­lin­na Vana­lin­na pär­lit – Rae­ko­da. Rae­ko­jal on ka oma torn ja tor­ni tipus pöör­lev tuu­le­lipp Vana Too­mas. Tal­lin­na Rae­ko­da on uuri­nud ja täp­set res­tau­ree­ri­mist jäl­gi­nud Tapalt pärit arhi­tekt Teddy Böck­ler. Kui jalu­tad Rae­ko­ja plat­sil, on täh­tis tun­ne, et Tal­lin­na Vana­linn on väga

Lin­na­val­vur Vana Too­masRead More »

1. oktoob­rist 15. novemb­ri­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus Mar­ju Kõi­vu­puu ja tema kul­tuu­ri­pä­rand. Raa­ma­tu­näi­tus folk­lo­ris­ti ja kul­tuu­ri­pä­ran­di­saa­di­ku Mar­ju Kõi­vu­puu poolt koos­ta­tud raa­ma­tu­test ja artiklitest.

10. sep­temb­rist — 31. oktoob­ri­ni Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus Luu­le Nur­ga rah­vus­li­ku käsi­töö näi­tus. Näi­tu­se tut­vus­tus 21. sep­temb­ril kell 12.00. Luu­le Nur­ga on tun­tud ja tun­nus­ta­tud käsi­töö­meis­ter ning ‑õpe­ta­ja. Prae­gu tegut­seb ta armas­ta­tud alal MTÜ‑s Loo­me­töö. Õppi­des ja õpe­ta­des on läbi aas­ta­te val­mi­nud ka tema enda rah­va­rõi­vas­te komp­lek­tid ning nen­de juur­de kuu­lu­vad kau­nid lisandid.

02.–28.09.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus Karu kut­sub kül­la. Kai­su­ka­ru 110. juu­be­liks koosta­ti Ees­ti Las­te­kir­jan­duse Kes­ku­ses Ees­ti raa­ma­tu­il­lust­rat­sioo­ni­de ja auto­ri­ka­ru­de näitus. 

02.–28.09.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Vana karu lõi trum­mi. Raa­ma­tu­näi­tus: “Vana karu lõi trum­mi“ tut­vus­tab rah­va­pä­ri­must karu­o­ti koh­ta. Karust on loo­dud rah­va­jutte, vana­sõ­nu, mõis­ta­tusi, lii­susal­me. Kõik teavad rah­va­lau­lu vanast karust, kes trum­mi lõi. Lisaks võib näi­tu­selt otsi­da ka sel­le loo­ma rah­va­pä­ra­seid nime­tusi. Mesi­käpp jagab ka ini­mes­te­le õpe­tus­sõ­nu, kui­das teda koha­tes met­sas käituda.

02.–28.09.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Meie klas­si tuli karu!. Kas pole maru? Nii arut­leb oma luu­le­tu­ses kir­ja­nik Lee­lo Tun­gal. Tege­li­kult tuleb karu meie näi­tu­sel klas­si küll tegel­ase­na tun­tud Karu-aabit­­sast. Meid huvi­tas, kas met­sao­tid on jõud­nud ka teis­tes­se aabit­sa­tes­se. On küll! Pea­ae­gu igast neist leid­si­me karu met­sas müt­ta­mas või kai­su­ka­ru mõne tege­lase sülest. Neid aabit­said meie näitus

Meie klas­si tuli karu!Read More »

02.–28.09.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek Hüüa, hüüa, pil­li­ke­ne! Muu­si­ka­riis­tad ja pil­li­mäng on meie rah­va­kul­tuu­ri lahu­ta­ma­tu osa. Pill on elu­li­selt täht­sa­te tavan­di­te saat­jaks, pil­li­mäng pakub ini­me­se­le lõõ­gas­tust ja estee­ti­list nau­din­gut. Väl­ja­pa­nek tut­vus­tab ees­ti rah­va­pil­le ja ka pillimeistreid.

02.–30.09.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Maja täis muu­si­kat. Esto­nia maja 100. 2013. aas­ta sügi­sel 100-aas­­ta­­seks saav Esto­nia on Ees­ti rah­va jaoks olnud ala­ti ena­mat kui vaid tea­t­­ri- ja kont­ser­di­ma­ja. Süda­lin­nas asuv kuns­ti­tem­pel on oma­riik­lu­se süm­bol ja tei­ne kodu mit­te üks­nes sada­de­le estoon­las­te­le, vaid kõi­gi­le muu­si­kat ja tant­su armas­ta­va­te­le eestlastele.

02.–28.09.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Mihk­li­kuu. Sep­tem­ber kan­nab rah­va­ka­lend­ri jär­gi mitut nime: mihk­li­kuu (mihk­li­päe­va jär­gi), sügis­kuu (algava sügi­se jär­gi), kanar­bi­ku­kuu (õit­se­va kanar­bi­ku jär­gi), poh­la­kuu (poh­la­de kor­ja­mise aja jär­gi), jahi­kuu (jahi­hoo­a­ja algu­se jär­gi), kaa­lu­kuu (saa­ki­de mõõt­mise aja järgi). 

12. augus­tist 28. sep­temb­ri­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus väl­ja­pa­nek Prak­ti­li­ne pere­nai­ne. Raa­ma­tu­väl­ja­pa­ne­kult leiab eri­ne­vaid koka­raa­ma­tu­id ja hoi­dis­ta­mise­vii­se, ala­tes vanaema­de ajast pärit hapen­da­mi­sest ja soo­la­mi­sest kuni täna­päe­va­se sügav­kül­mu­ta­mise­ni väl­ja. On tra­dit­sioo­nili­si ja ka tren­di­ka­maid ret­sep­te, lei­dub huvi­pak­ku­vat nii noo­re­le kui vane­ma­le pere­nai­se­le, samu­ti mees­pe­re­le, kes saa­vad kaa­sa lüüa kala ja liha suit­se­ta­misel ning kodu­õlu või ‑vei­ni val­mis­ta­misel. Ja

Prak­ti­li­ne pere­nai­neRead More »

2. sep­temb­rist — 20. sep­temb­ri­ni Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek Sügis tant­sib õues. Sügis pole veel käes, vaid vilk­sa­mi­si on teda aima­ta kir­juks muu­tu­va­tes puu­võ­ra­des ning kipi­­tav-kül­­mas hom­mi­ku­kas­tes. Sel­list soo­jen­dus­tant­su enne maru­mürg­liks kas­va­mist võib ju nau­ti­da õues, aga miks mit­te ka toas raa­ma­tu­te seltsis.

19. augus­tist 27. sep­temb­ri­ni Sak­si raa­ma­tu­ko­gus näi­tus Hin­ge­ra­hu. Miks on näi­tu­se peal­kir­jaks “Hin­ge­ra­hu”, kui igas Mare Orgu­se töös on tun­da pin­get — üksik kaja­kas tor­misel merel, erk­pu­na­sed moo­nid, sügis­nuk­rus par­gial­leel, bale­riin, kel­le keha­hoia­kust võib tun­da elu­võit­lust. Mit­mel maa­lil vihi­seb tuul. Eks ikka sel­le­pä­rast, et hin­ge­ra­hu saa­miseks kaks aas­tat tagasi töö­tuks jää­nud Mare maa­li­ma hak­kas­ki. Enne

Hin­ge­ra­huRead More »

1. kuni 31. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Põr­gu­au­gud ja põr­gu­hauad. Suu­ri loo­dus­lik­ke koo­paid – pea­mi­selt küll kars­ti­koo­paid – käi­me sage­li imet­le­mas välis­rei­si­del. Kodu­seid tun­ne­me vähem. Ome­ti on nen­de­gi seas tähe­le­pa­nu­väär­seid: nii lub­ja­ki­vi­de aeg­la­sel lahus­tu­misel kuju­ne­nud ula­tus­lik­ke kars­ti­ka­na­leid kui ka pare­mi­ni ligi­pää­se­ta­vaid, põh­ja­vee mehaa­ni­li­se uuris­tus­te­ge­vu­se tõt­tu tek­ki­nud lii­va­ki­vi­koo­pad, mis paik­ne­vad põhi­li­selt Lõu­­na-Ees­­tis, Devo­ni lii­va­ki­vi­de avamusalal.

1. kuni 31. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek Kuld­se sule­ga Ellen Niit. 13. juu­lil tähis­tas 85. sün­ni­päe­va Ellen Niit, kel­le lau­le ja lugusid on loe­tud läbi mit­me inim­põl­ve, ikka ja jäl­le, nii kodus kui koolis.

01.–30. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Lõi­kus­kuu. Rah­va­ka­lend­ri jär­gi kan­nab august mitut nime: lõi­kus­kuu (vil­ja­lõi­ku­se ja saa­gi­ko­ris­tuse jär­gi), vil­ja­kuu (vil­ja­ko­ris­tuse jär­gi), ruk­ki­kuu (ruk­ki­ko­ris­tuse jär­gi), mäda­kuu (hal­vas­ti para­ne­va­te haa­va­de jär­gi). Tut­vus­ta­me raa­ma­tu­näi­tu­sel lõi­kus­kuu täht­päe­vi: lau­rit­sa­päev, ruk­ki­maar­ja­päev, pärt­li­päev. Augus­tiks oli hein teh­tud, algas vil­ja­lõi­kus. Haka­ti tarust mett võt­ma ja lam­baid niit­ma, see­ni ja pähk­leid korjama.

29. juu­list 31. augus­ti­ni Sak­si raa­ma­tu­ko­gus näi­tus Kra­tid ja kra­ti­teod, kra­tid lap­sed ja kra­tid teod. Näi­tu­se alu­seks on M. J. Eise­ni “Kra­ti­raa­mat”. Sel­les raa­ma­tus on ka tapa­la­se D. Hinzenber­gi poolt ümb­rus­kon­na rah­va käest kogu­tud kra­ti­lood. Näi­tu­se tei­ne osa tut­vus­tab Lää­­ne-Viru­­maa kesk­raa­ma­tu­ko­gu “Kra­ti­män­gu” ning luge­ja­te arva­mu­si krat­ti­dest las­test ning krat­ti­dest tegudest.