1.–31. augus­ti­ni Sak­si raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek Lää­­ne-Viru kir­ja­ni­kud Jaan Kruus­vall ja Rai­mond Kaug­ver. Väl­ja­pa­nek tut­vus­tab kahe viru­la­se elu ja loo­min­gut. Jaan-Vahur Kruus­vall on sün­di­nud Palm­se val­las. Ta on Vee­ra Saa­re õepoeg. Rah­va hul­gas tun­tust kogu­nud põhi­li­selt näi­den­di­te­ga “Pil­ve­de vär­vid” ja “Vai­ku­se val­la­ma­ja”. Esi­me­ne käsit­leb Ees­ti maa­rah­va II maa­il­ma­sõ­ja aeg­set, tei­ne Ees­ti maa­rah­va sõja­järg­set saa­tust. Nen­de näidendite […]

10. juu­nist — 30. augus­ti­ni Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus käsi­töö­näi­tus Loo­mis­pi­si­kust naka­tu­nud. Jäne­da küla 660. juu­be­li puhul ning Kul­tuu­ri­pä­ran­di aas­ta tähis­ta­miseks on kok­ku kogu­tud Jäne­da küla tub­li­de käsi­töö­meist­ri­te loo­ming. Elav, kirev ning põnev näi­tus jääb ava­tuks kogu suveks.

20. juu­list 26. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus Ime­li­se auto­bus­si­ga mere äär­de. Ellen Niit tähis­tab 13. juu­lil 85. sün­ni­päe­va. Tema suve­ko­du asub Kas­saris, mere ääres. Kas­saris­se ron­gi­ga ei pää­se, ehk­ki ron­gi­sõi­dust on Ellen Niit kir­ju­ta­nud vah­va pika luu­le­tu­se, mis tun­tud lau­luks­ki saa­nud. Sõi­da­me mere äär­de hoo­pis kir­ja­ni­ku luu­le­tu­sest tun­tud ime­li­se auto­bus­si­ga. Meie näi­tu­se bus­sid on

Ime­li­se auto­bus­si­ga mere äär­deRead More »

20. juu­list 26. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Küll on lap­sed meie ajal ise­vär­ki. Ellen Niidu tüt­re­le, Maar­ja Undus­ki­le mee­nub ema õpe­tus­sõ­na, et luu­le­tu­se kir­ju­ta­miseks eral­di aega ei anta, seda tuleb ala­ti teha muu töö kõr­valt. Sama arvab kir­ja­nik ka las­te kas­va­ta­mise koh­ta. Ellen Niidu lap­sed ja lap­se­lap­sed astu­vad tih­ti tema juu­rest läbi.

09.07.–09.08.2013 Leht­se raa­ma­tu­ko­gus näi­tus Kul­la­te­ra­ga ini­me­ne. Ellen Niit 85. Ellen Niit on sün­di­nud Tal­lin­nas 13. juu­lil 1928. Armas­ta­tud las­te­kir­ja­ni­ku sulest on sün­di­nud ligi 40 luule‑, proo­­sa- ja näi­den­di­raa­ma­tut. Tema las­te­raa­ma­tu­id on tõl­gi­tud pal­ju­des­se keel­tes­se. Ta on and­nud elu Krõl­li­le, onu Ööbi­ku­le, Trii­nu­le ja Taa­vi­le, Pil­­le-Rii­­nu­­le ja Pii­lu­par­di­le. Ta kir­ju­tab las­test ja las­te­le ja nimelt neile

Kul­la­te­ra­ga ini­me­ne. Ellen Niit 85Read More »

01.–30. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Hei­na­kuu. Juu­li­kuu kan­nab rah­va­ka­lend­ris mitut nime: hei­na­kuu (hei­na­teo jär­gi), suve­kuu (kõi­ge soo­je­ma­te ja kui­ve­ma­te ilma­de jär­gi), karu­se­kuu (karu­se­päe­va jär­gi), put­ke­kuu (hein­put­ke­de õit­sea­ja jär­gi), jaa­gu­pi­kuu (jaa­gu­pi­päe­va jär­gi), hobu­se­noo­gu­tuse kuu (hobu­se noo­gu­tuse jär­gi, mida ta teeb kii­ni­de tõr­jeks). Juu­li­kuus­se mahu­vad mit­med rah­va­ka­lend­ri täht­päe­vad: hei­na­maar­ja­päev, seits­me­ven­na­päev, karu­se­päev, jaa­gu­pi­päev, ole­vi­päev. Karu­­se- ehk maretapäeval

Hei­na­kuuRead More »

10. juu­nist 30. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek Puhas vesi annab elu. Käes­olev aas­ta on rah­vus­va­he­li­selt nime­ta­tud vee­ala­se koos­töö aas­ta­ks. See on aas­ta, mil puh­ta vee väär­tus­ta­mise­le ja rii­ki­de­va­he­li­se­le koos­töö­le sel alal pöö­ra­tak­se eri­list tähelepanu.

1. juu­list 30. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek Suit­susaun — ehe ees­ti saun. Suit­susaun on Ees­tis taas au sis­se tõus­mas. Enam­ja­gu seda tüü­pi sau­nu asub Võru­maal ja Setu­maal. Suit­susau­nal on täh­tis osa meie pärand­kul­tuu­ris, see­tõt­tu taha­vad võro­ke­sed saa­da selle­le UNESCO kaitse.

1. juu­nist 15. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Kui sa ilmast õpe­tust saad, küll siis tar­ge­maks lähed. Raa­ma­tu­näi­tus viib meid laia ilma ning saa­me roh­kem tea­da Unga­ri ja sel­le maa las­te­kir­jan­duse koh­ta. Ees­ti luge­ja­te­le on unga­ri mui­nas­ju­tud ja las­te­kir­jan­dus olnud tut­ta­vad juba üle poo­le sajan­di. Mit­med üle maa­il­ma kuul­sad unga­ri las­te­raa­ma­tud on ees­ti kee­les ilmunud

Kui sa ilmast õpe­tust saad, küll siis tar­ge­maks lähedRead More »

3. juu­nist 5. juu­li­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus Mesi­lase magus elu. Pal­jud ini­me­sed teavad mesin­du­sest vaid nii­pal­ju, et mesi on magus ja nõela­mi­ne väga valus. Põhi­saa­dust mett süüak­se nii natu­raal­selt kui ka lisa­tu­na magus­toi­tu­de hul­ka. On kind­laks teh­tud, et need lap­sed, kes söö­vad mett, kas­va­vad teis­test pike­maks ja on ka ter­ve­mad. Mesi on üks pal­ju­de hai­gus­te ennetaja

Mesi­lase magus eluRead More »

01.–28. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek Head­Read 2013. Väl­ja­pa­nek tut­vus­tab kir­jan­dus­fe­li­va­li Head­Read 2013 välisesi­ne­ja­id ja nen­de loo­min­gut. Sel aas­tal osa­lesid fes­ti­va­lil Sofi Oksa­nen, Rosa Lik­som, Jason Goo­dwin, Mari­na Step­no­va ja pal­jud tei­sed armas­ta­tud autorid.

01.–28. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Jaa­ni­kuu. Juu­ni­kuu kan­nab rah­va­ka­lend­ris mitut nime: jaa­ni­kuu (jaa­ni­päe­va jär­gi), suve­kuu (suvea­ja jär­gi), kesa­kuu (kesa ehk põl­lu künd­mise jär­gi), õil­me­kuu (õite­roh­ku­se jär­gi), pär­na­kuu (pärna­de õit­se­mise jär­gi), pii­ma­kuu (leh­ma­de suu­re pii­maan­ni jär­gi). Jaa­ni­kuu ehteks on jaa­ni­päev, rõõ­mus val­­gu­­se- ja suve­pü­ha. Samu­ti mahu­vad sel­les­se suve­kuus­se veel vii­di­päev, seits­me­ma­ga­ja­päev, suvi­ne peet­ri­päev. Enne kui

Jaa­ni­kuuRead More »

Esmas­päe­val, 3. juu­nil ava­ti Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gus Ees­ti ja Unga­ri illust­raa­to­ri­te ühis­näi­tus Ris­ti­pi­di lood. Ees­ti ja Unga­ri vahel on tihe­dad ja sõb­ra­li­kud kul­tuu­ri­suh­ted, mil­les on olu­li­sel kohal hõi­mu­su­gu­lus. Ees­ti luge­ja­te­le on Unga­ri mui­nas­ju­tud ja las­te­kir­jan­dus olnud tut­tav juba üle pool­sa­jan­di. Mõni­gi maa­il­ma­tun­tu­se­ga Unga­ri las­te­raa­mat on meil ilmu­nud mit­me kor­dus­trü­ki­na nagu mui­nas­ju­tu­ko­gu­mik „Imef­lööt” ja noor­te­ro­maan „Pál täna­va poisid”.

Ees­ti ja Unga­ri mui­nas­lood saa­vad kok­ku näi­tu­sel „Ris­ti­pi­di lood”Read More »

30. mail 1908. aas­tal sai Tapal teoks esi­me­ne ees­ti kir­ja­kee­le kon­ve­rents. Tar­gad kee­le­me­hed nii Tar­tu kui ka Tal­lin­na poolt tulid Tapa­le, et teha tõsi­seid sam­me ees­ti kir­ja­kee­le üht­lus­ta­miseks. Täna­vu täi­tub 105 aas­tat sel­lest täht­sast sünd­mu­sest ning mõte oli seda täht­päe­va vei­di eri­li­se­malt esi­le tuua. Olu­li­ne on oma ema­keelt hoi­da, et teda oleks ilus rää­ki­da ja

Pisi­köi­de­te näi­tus “Ajas­ta­ja”Read More »

2.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek 105 aas­tat esi­me­sest ees­ti kir­ja­kee­le kon­ve­rent­sist. 30. mail 1908. aas­tal sai Tapal teoks esi­me­ne ees­ti kir­ja­kee­le kon­ve­rents, esi­me­ne oma­tao­lis­te reas (kok­ku pee­ti neid neli). Ees­mär­giks oli kir­ja­kee­le üht­lus­ta­mi­ne, „lah­ku­mi­ne­ku­te ja eba­vormi­de vähendamine“.

2.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Lehe­kuu. Mai­kuu kan­nab rah­va­ka­lend­ri jär­gi mitut nime: lehe­kuu (puu­de leh­te­mi­ne­mise jär­gi), õie­kuu (õit­se­va­te kevad­lil­le­de jär­gi), too­me­kuu (too­me­puu­de ehk too­min­ga­te õide­puh­ke­mise jär­gi), kül­vi­kuu (kül­vi­töö­de jär­gi). Tut­vus­ta­me mai­kuu rah­va­ka­lend­ri täht­päe­vi: volb­ri­päe­va, keva­dist nigu­la­pü­ha, tae­va­mi­ne­mis­pü­ha ja neli­pühi. Too­me­kuu raa­ma­tu­näi­tu­selt saa­me tea­da, miks kut­sus vana­rah­vas too­min­gat kar­tu­li­puuks. Too­min­ga rah­va­pä­ra­sed nime­tu­sed on tumil­gas, tuum,

Lehe­kuuRead More »

6.–31. mai­ni Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek Kon­na­kont­sert. Käes on iga­ke­va­di­ne kon­na­kont­ser­di aeg. Kraa­vid kiha­vad ja pul­bit­se­vad kevad­ra­hu­tuses krook­su­ja­test. Raa­ma­tu­väl­ja­pa­ne­kus leiab nii huvi­ta­vat luge­mist kon­na­de elust kui ka lõbusaid lastejutte.

17. april­list 25. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu II kor­ru­sel rah­vus­va­he­li­ne illust­rat­sioo­ni­näi­tus Mere­mui­nas­ju­tud. Rah­vus­va­he­li­se illust­rat­sioo­ni­näi­tu­se alga­ta­sid 2011. a Ees­ti Las­te­kir­jan­duse Kes­kus ja Ees­ti Kujun­dus­graa­fi­ku­te Liit. Ees­ti kunst­ni­ke väl­ja­käi­dud idee illust­ree­ri­da mere­ga seo­tud muis­ten­deid ja mui­nas­jut­te lei­dis Lää­ne­me­re­maa­des toe­tust. Nii sai­gi näi­tu­seks kok­ku pan­dud 10 rii­gi – Ees­ti, Läti, Lee­du, Nor­ra, Poola, Root­si, Sak­sa­maa, Soo­me, Taa­ni, Venemaa –

Mere­mui­nas­ju­tudRead More »

17. april­list 25. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Kap­ten, kap­ten, kan­nan ette. Kap­ten on oma lae­va ja sel­le mees­kon­na juht. Tal on kap­te­ni aukraad ja ta on kõr­geim või­mu­kand­ja lae­val. Vana­sõ­na­gi ütleb: „Kap­ten lae­vas, Jumal tae­vas“. Kap­te­ni üles­an­ne on viia laev ühest sada­mast tei­se. Reis võib kes­ta mõnest tun­nist mit­me kuuni. Kau­ba­lae­va kap­ten juhib laeva

Kap­ten, kap­ten, kan­nan etteRead More »