10.–27. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Kass ja kakk pei­dus ühe lin­nu sees” Kas­si­ka­kus on pei­dus natu­ke kas­si ja natu­ke kak­ku. Oma nime on ta saa­nud suur­te sulg­kõr­va­de ja ümmar­gu­se pea jär­gi, mis anna­vad lin­nu­le kas­si ilme. Ka Edgar Val­te­ri raa­ma­tu „Kas­si­ke ja kaku­ke“ pilti­delt on näha, et kas­si­ke ja kaku­ke on nii­vii­si kõr­vu­ti istu­des üpris sarnased. […]

13. sep­temb­rist 11. oktoob­ri­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus “Pokud, pint­sel­sa­bad ja tei­sed tege­lased” 21. sep­temb­ril oleks las­te­kir­ja­nik, illust­raa­tor ja kari­ka­tu­rist Edgar Val­ter saa­nud 85-aas­­ta­­seks ja raa­ma­tu­näi­tu­se­ga tähis­ta­me­gi tema sün­ni­aas­ta­päe­va. Tun­ne­me teda eelkõi­ge kunst­ni­ku­na, kel­le illust­rat­sioo­ne leiame raa­ma­tu­test “Nak­si­tral­lid”, “Krõl­­li-raa­­mat”, “Kunks­moor”, “Nub­lu”, “Nukit­sa­mees” jt. Tema kari­ka­tuu­re on aval­da­tud pal­ju­des aja­leh­te­des ja aja­kir­ja­des. Edgar Val­te­ri esi­me­ne oma­kir­ju­ta­tud ja

Pokud, pint­sel­sa­bad ja tei­sed tege­lasedRead More »

4.–29. augus­ti­ni Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus “Muu­mi­maa­ilm — vei­der, kuid tur­va­li­ne” Pea iga Ees­ti­maa laps on näi­nud Muumi­de mul­ti­kat või sir­vi­nud aja­kir­ja Muu­mi, pal­jud neist käi­nud koos pere­ga Soo­mes Muu­mi­maal. Muu­mitrol­li­de loo­ja, suur mui­nas­ju­tu­vest­ja ja kunst­nik Tove Jans­son, kelle­le see näi­tus on pühen­da­tud, oleks saa­nud 9. augus­til 100-aastaseks.

1. augus­tist 11. sep­temb­ri­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus “Hei, muu­mid!” Vae­valt lei­dub Ees­ti­maal last, kes ei oleks näi­nud muumi­de mul­ti­kat. Samu­ti on pal­ju aus­ta­ja­id muu­mi­koo­mik­si­tel ning aas­ta­küm­neid on Soo­mes Naan­ta­lis tegut­se­nud ka Muu­mi­maa, mida suvi­ti külas­ta­vad ka Ees­ti lap­sed. Muumi­de võlu­maa­il­ma mõt­les väl­ja kir­ja­nik ja kunst­nik Tove Jans­son, kes oleks saa­nud 9. augus­til 100-aastaseks.

8. juu­list 4. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Karu­kä­pa­täis õnne Mare Hun­di­le”. Kunst­nik Mare Hunt tähis­tab 2. augus­til 55. sün­ni­päe­va. Ta on lõpe­ta­nud Kuns­ti­ins­tituu­di graa­fi­ka eri­ala illust­raa­to­ri­na. Tema joo­nis­ta­tud raa­ma­tu­pilti­delt võib lei­da ka päris mit­meid karusid. Need raa­ma­tud otsi­si­me­gi näi­tu­se­le väl­ja. Mare Hunt on tei­nud meie raa­ma­tu­ko­gu­le eks­liib­ri­se. Sel­le pealt või­me samu­ti lei­da arm­sa män­gu­ka­ru, kes

Karu­kä­pa­täis õnne Mare Hun­di­leRead More »

8. juu­list 4. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Üle­koh­tu­selt tähe­le­pa­nu­ta loom”. Mui­nas­ju­tud ja las­te­raa­ma­tud kubi­se­vad jänes­test, karu­dest, rebas­test ja hun­ti­dest. Ilvest nagu ei oleks­ki ole­mas. Teda tun­neb ini­me­ne meie mets­loo­ma­dest kõi­ge vähem. Sel­list üle­ko­hut kir­ja­nik Vale­ria Ränik ei talu­nud ja on kir­ju­ta­nud ilves­test mitu head raa­ma­tut, peo­täis luu­le­tusi pea­le­kauba. Samu­ti kõne­le­vad mit­med lood-luu­­le­­tu­­sed kas­si­dest. Panime

Üle­koh­tu­selt tähe­le­pa­nu­ta loomRead More »

13. juu­nist 6 augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “Rehe­ma­ja — põli­ne ja püsiv”. Eest­las­te põli­ne elu­hoo­ne – rehi­ela­mu ehk rehe­ma­ja – on ainu­laad­ne arhi­tek­tuu­ri­näh­tus, mil­le umb­kaud­ne vanus on tuhat aas­tat. Rehi­ela­mus väl­jen­dub aas­ta­tu­han­de­te tar­kus: sel­li­ses hoo­nes ela­des jäi ini­me­ne meie klii­mas ellu.

1.–31. juu­li­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus “Suve­lil­led — lil­led, mis õit­se­vad ainult ühel suvel”. Rää­ki­des suve­lil­le­dest, mõel­dak­se nen­de all tava­li­selt kõi­ki suvel õit­se­vaid lil­li. Tege­li­kult on need aga lil­led, mis õit­se­vad ainult ühel suvel. Õite saa­miseks peab suve­lil­le­de seem­ned igal aas­tal uues­ti külvama.

18. juu­nist 4. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Keeb kui sipel­ga­pe­sa”. Suvel keeb elu kui sipel­ga­pe­sa. Met­sas kõn­di­des sat­tu­me mõni­kord sipel­ga­te kodu juur­de. Suur kuk­la­se­pe­sa võib olla lap­se­le ise­gi üle pea. Põnev on aga see, et teist sama pal­ju pesa on veel maa all. Uuri­me raa­ma­tu­näi­tu­sel sipel­ga­pe­sa sala­dusi. Jah, seal elu keeb … Nii nagu

Keeb kui sipel­ga­pe­saRead More »

18. juu­nist 4. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Kuld­se­te põr­ni­ka­te suvi”. Suvi on las­te­kir­ja­nik Mee­li­ke Saar­na sõnul kir­ju­ta­miseks parim aeg. Siis on tema iga­päe­va­ses töös rahu­li­kum aeg: koo­li­tusi on vähe ja nõus­ta­mises vaik­sem hoo­aeg. Endi­se aja­kir­ja­ni­ku­na on tal­le kir­ju­ta­mi­ne ikka meel­di­nud, aga las­te­le kir­ju­ta­mise käi­gus sai ta taas tagasi min­na oma lap­se­põl­ve. Tema sulest on

Kuld­se­te põr­ni­ka­te suviRead More »

18. juu­nist 4. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Mam­ma Muu loeb raa­ma­tu­id Mam­ma Muust”. Jujja Wies­lan­der on root­si kir­ja­nik, kes saab 12. juu­nil 70-aas­­ta­­seks. Maa­il­mas on ta tun­tud Mam­ma Muu jut­tu­de­ga, mil­le ta õhtu­ti väl­ja mõt­les koos oma abi­kaa­sa Tomas Wies­lan­de­ri ja las­te­ga. Mam­ma Muu on eris­kum­ma­li­ne lehm, kes tahab õppi­da eri­ne­vaid asju: kui­das ronida

Mam­ma Muu loeb raa­ma­tu­id Mam­ma MuustRead More »

2. maist 13. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Suur ära­sõit on nii­sa­ma täh­tis asi nagu esi­me­sed read raa­ma­tus”. Jah, nen­dest ole­neb kõik. Nii on väit­nud Muu­mi­pa­pa ja küll tema juba teab rän­da­mise ja Tove Jans­so­ni raa­ma­tu­te edu sala­dust. Üle maa­il­ma tun­tud soo­me­root­si kir­ja­ni­kul täi­tub sel­le aas­ta 9. augus­til sün­nist 100 aas­tat. Kir­ja­nik elas 86-aas­ta­seks. Raamatunäitusel

Suur ära­sõit on nii­sa­ma täh­tis asi nagu esi­me­sed read raa­ma­tusRead More »

19. maist 27. juu­ni­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus “Aas­ta lind, loom ja puud”. Raa­ma­tu­näi­tus tut­vus­tab 2014. aas­ta lin­du — jää­lind, aas­ta loo­ma — hül­jes ja aas­ta puid — paaks­puu ning türnpuu.

1.–26. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Püha­de­jä­nes”. Liha­võt­te­pü­ha­de ajal vär­vi­tak­se mune, kau­nis­ta­tak­se nen­de­ga kodu või män­gi­tak­se män­ge. Aga liha­võt­te­jä­ne­sed toi­me­ta­vad ka usi­nalt ja pei­da­vad mune toas või õues, kui ilm lubab. Las­te­le teeb see lõbus muna­de otsi­mise mäng suurt rõõ­mu. Miks aga mune pei­dab jänes, mit­te kana, kel­lel muna­de­ga pal­ju roh­kem pist­mist? Selle­le küsi­mu­se­le otsimegi

Püha­de­jä­nesRead More »

1.–26. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Liha­võt­te­pü­ha­deks Liha­võt­te­saa­re­le”. Kas poleks tore min­na liha­võt­te­pü­ha­deks Liha­võt­te­saa­re­le? Kind­las­ti oleks, kui­gi pigem soo­vi­ta­tak­se seda kau­get saart külas­ta­da maist oktoob­ri­ni, kui seal on kui­vem aeg. Meie saa­me sel­le Maa­il­ma nabaks kut­su­tud paigaga tut­ta­vaks raa­ma­tu­te abil. Otsi­me vas­tust Rapa Nuil asu­va­te kivi­ku­ju­de ehk moai­de sala­dus­te koh­ta. Raa­mat „Jan­si­ga maa­il­ma nabal“ sai

Liha­võt­te­pü­ha­deks Liha­võt­te­saa­re­leRead More »

17. märt­sist 17. april­li­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus “Mees, kes teab ussi­sõ­nu”. Raa­ma­tu­näi­tus tut­vus­tab lähe­malt kir­ja­ni­ku ja aja­kir­ja­ni­ku And­rus Kivi­räh­ki loomingut.

25. veebruarist 15. märt­si­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gu raa­ma­tu­näi­tus Saa­me tut­ta­vaks … EESTI. Rraa­ma­tu­näi­tus tut­vus­tab meie oma Ees­ti Vaba­rii­gi süm­bo­leid: lip­pu, vap­pi, pre­si­den­te, hüm­ni. 24. veebruar on ise­seis­vus­päev ja sel­lel aas­tal tähis­ta­me Ees­ti Vaba­rii­gi 96. aas­ta­päe­va. Pre­si­dent jagab igal aas­tal koda­ni­ke­le tee­ne­te­mär­ke sil­ma­paist­va­te tee­ne­te eest ja toi­mub pre­si­den­di vas­tu­võtt koos pidu­li­ku kontserdiga.

1.–26. märt­si­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Val­ge meri, mus­tad kalad. Reet Bobõls­ki on kir­ju­ta­nud loo Mus­tast ja Val­gest, kus need oma­va­hel kohe kui­da­gi läbi ei saa­nud. Ome­ti on need vas­tan­did mah­tu­nud nii mõnes­se­gi jut­tu või luu­le­tus­se. Need me raa­ma­tu­näi­tu­se­le väl­ja panimegi.

6. jaa­nua­rist 15. veebruari­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Mees kol­me kodu­maa­ga. Ilmar Tal­ve – 95 Rah­va­tead­la­ne ja kir­ja­nik Ilmar Tal­ve on öel­nud, et sõja tõt­tu on tal olnud kolm kodu­maad: Ees­ti, Root­si ja Soo­me. Sel­les kul­tuu­ri­ruumis on ta tei­nud oma kir­ja­­ni­­ku- ja tead­la­se­tööd. Kuid õigus­ta­tult nime­ta­tak­se Ilmar Tal­vet ka meheks kol­me elu­töö­ga. Soom­la­sed tun­ne­vad teda eelkõige

Mees kol­me kodu­maa­ga. Ilmar Tal­ve – 95Read More »

6. novemb­rist 31. det­semb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Me ise ole­me oma mälu kand­jad Näi­tus põhi­neb Rein Vei­de­man­ni poolt väl­ja vali­tud ees­ti kir­jan­duse teks­ti­de­le, mis on mei­le olu­li­sed olnud aja­loos ja on olu­li­sed ka täna.

1. novemb­rist 29. novemb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Mar­di­kuu Novem­ber kan­nab rah­va­ka­lend­ris mitut nime: hin­ge­de­kuu (hin­ge­de­päe­va jär­gi), mar­di­kuu (mar­di­päe­va jär­gi), tal­ve­kuu (loo­duse tal­ve­mär­ki­de jär­gi). Lõpp­e­nud on põl­lu­mehe ja kar­ja­kas­va­ta­ja majan­dus­aas­ta. Talv toob kaa­sa tal­ve­tööd: nais­pe­re­le ühised töö­õh­tud, mees­te­le raie- ja veo­tööd. Mar­di­kuu on aas­ta pime­daim aeg. Et sel­les­se hal­li aega rõõ­mu tuua, las­ke tup­pa mardid-kadrid.

Mar­di­kuuRead More »