02.–28.09.2013 Tapa lin­naraa­matukogu las­teosakon­nas raa­matunäi­tus Mihk­likuu. Sep­tem­ber kannab rah­vakalen­dri jär­gi mi­tut nime: mihk­likuu (mihk­lipäe­va jär­gi), sügiskuu (al­ga­va sügise jär­gi), ka­nar­bikukuu (õit­se­va ka­nar­biku jär­gi), pohlakuu (pohlade ko­r­jamise aja jär­gi), jahikuu (jahi­hooa­ja al­guse jär­gi), kaalukuu (saakide mõõt­mise aja järgi). 

1. kuni 31. au­gus­ti­ni Tapa lin­naraa­matukogu teenin­du­sosakon­nas raa­matunäi­tus Põr­guau­gud ja põr­guhauad. Su­uri lood­us­likke koopaid – peamiselt küll karstikoopaid – käime sageli imetle­mas välis­reisidel. Ko­du­seid tun­neme vähem. Ometi on nen­de­gi seas tähelepanu­väär­seid: nii lub­jaki­vide ae­glasel lahus­tu­misel ku­junenud ula­tus­likke karstikanaleid kui ka parem­i­ni ligipääse­tavaid, põh­javee mehaanilise uuris­tustege­vuse tõt­tu tekkin­ud li­ivakivikoopad, mis paiknevad põhiliselt Lõu­­na-Eestis, De­voni li­ivaki­vide avamusalal.

01.–30. au­gus­ti­ni Tapa lin­naraa­matukogu las­teosakon­nas raa­matunäi­tus Lõikuskuu. Rah­vakalen­dri jär­gi kannab au­gust mi­tut nime: lõikuskuu (vil­jalõikuse ja saagiko­ris­tuse jär­gi), vil­jakuu (vil­jako­ris­tuse jär­gi), rukkikuu (rukkiko­ris­tuse jär­gi), mä­dakuu (hal­vasti paranevate haavade jär­gi). Tutvus­tame raa­matunäi­tusel lõikuskuu täht­päe­vi: lau­rit­sapäev, rukki­maar­japäev, pärtlipäev. Au­gustiks oli hein tehtud, al­gas vil­jalõikus. Hakati tarust mett võt­ma ja lam­baid ni­it­ma, seeni ja pähk­leid korjama.

20. ju­ulist 26. au­gus­ti­ni Tapa lin­naraa­matukogu las­teosakon­nas raa­matunäi­tus Küll on lapsed meie ajal isevär­ki. Ellen Ni­idu tütrele, Maar­ja Un­duskile meenub ema õpe­tussõ­na, et lu­ule­tuse kir­ju­tamiseks eral­di aega ei anta, seda tuleb alati teha muu töö kõr­valt. Sama arvab kir­janik ka laste kas­vatamise ko­h­ta. Ellen Ni­idu lapsed ja lapse­lapsed as­tu­vad ti­hti tema ju­urest läbi.

01.–30. ju­uli­ni Tapa lin­naraa­matukogu las­teosakon­nas raa­matunäi­tus Heinakuu. Ju­u­likuu kannab rah­vakalen­dris mi­tut nime: heinakuu (heina­teo jär­gi), su­vekuu (kõige soo­je­mate ja kuiv­e­mate il­made jär­gi), karusekuu (karusepäe­va jär­gi), putkekuu (hein­putkede õit­sea­ja jär­gi), jaagupikuu (jaagupipäe­va jär­gi), hobusenoogutuse kuu (hobuse noogutuse jär­gi, mida ta teeb ki­inide tõr­jeks). Ju­u­liku­usse mahu­vad mitmed rah­vakalen­dri täht­päe­vad: heina­maar­japäev, seitsmeven­napäev, karusepäev, jaagupipäev, ole­vipäev. Karuse- ehk maretapäeval

HeinakuuRead More »

1. ju­u­nist 15. ju­uli­ni Tapa lin­naraa­matukogu las­teosakon­nas raa­matunäi­tus Kui sa il­mast õpe­tust saad, küll siis targe­maks lähed. Raa­matunäi­tus viib meid laia ilma ning saame rohkem tea­da Un­gari ja selle maa lastekir­jan­duse ko­h­ta. Eesti luge­jatele on un­gari muinasju­tud ja lastekir­jan­dus ol­nud tut­tavad juba üle poole sa­jan­di. Mitmed üle maail­ma kuul­sad un­gari laster­aa­matud on eesti kee­les ilmunud

Kui sa il­mast õpe­tust saad, küll siis targe­maks lähedRead More »

Mesilase magus elu

3. ju­u­nist 5. ju­uli­ni Lehtse raa­matuko­gus Mesi­lase ma­gus elu. Paljud in­imesed teavad mesin­dus­est vaid ni­ipalju, et mesi on ma­gus ja nõe­lamine väga valus. Põhisaadust mett süüakse nii nat­u­raalselt kui ka lisat­u­na ma­gus­toi­tude hul­ka. On kind­laks tehtud, et need lapsed, kes söö­vad mett, kas­vavad teis­test pike­maks ja on ka ter­ve­mad. Mesi on üks paljude hai­guste ennetaja

Mesi­lase ma­gus eluRead More »

Jaanikuu

01.–28. ju­uni­ni Tapa lin­naraa­matukogu las­teosakon­nas raa­matunäi­tus Jaanikuu. Ju­u­nikuu kannab rah­vakalen­dris mi­tut nime: jaanikuu (jaa­nipäe­va jär­gi), su­vekuu (su­vea­ja jär­gi), ke­sakuu (kesa ehk põl­lu künd­mise jär­gi), õilmekuu (õiterohkuse jär­gi), pär­nakuu (pär­nade õit­semise jär­gi), pi­imakuu (lehmade su­ure pi­imaan­ni jär­gi). Jaanikuu ehteks on jaa­nipäev, rõõ­mus val­­guse- ja su­vepüha. Samu­ti mahu­vad sel­l­esse su­veku­usse veel vi­idipäev, seitsmema­ga­japäev, su­vine peetripäev. Enne kui

JaanikuuRead More »

2.–30. mai­ni Tapa lin­naraa­matukogu las­teosakon­nas raa­matunäi­tus Lehekuu. Maikuu kannab rah­vakalen­dri jär­gi mi­tut nime: lehekuu (pu­ude lehtem­ine­mise jär­gi), õiekuu (õit­se­vate ke­vadlillede jär­gi), toomekuu (toomepu­ude ehk toomin­gate õidepuhkemise jär­gi), külvikuu (külvitööde jär­gi). Tutvus­tame maikuu rah­vakalen­dri täht­päe­vi: vol­bripäe­va, ke­vadist nigu­lapüha, tae­vamine­mis­püha ja nelipühi. Toomekuu raa­matunäi­tuselt saame tea­da, miks kut­sus va­narah­vas toomin­gat kar­tulipuuks. Toomin­ga rah­vapärased nime­tused on tu­mil­gas, tuum,

LehekuuRead More »

17. april­list 25. mai­ni Tapa lin­naraa­matukogu las­teosakon­nas raa­matunäi­tus Kapten, kapten, kan­nan ette. Kapten on oma lae­va ja selle meeskon­na juht. Tal on kapteni aukraad ja ta on kõrgeim võimukand­ja lae­val. Vanasõ­na­gi ütleb: „Kapten laevas, Ju­mal taevas“. Kapteni üle­sanne on viia laev üh­est sadamast teise. Reis võib kesta mõnest tun­nist mitme ku­u­ni. Kaubal­ae­va kapten juhib laeva

Kapten, kapten, kan­nan etteRead More »

Kevadele vastu

18.03.2013–20.04.2013 Lehtse raa­matuko­gus raa­matunäi­tus Ke­vadele vas­tu. Kes meist ei oota ke­vadet. On ju ke­vad just kui uus al­gus kui kõik hakkab uuesti ela­ma, lin­nud laulavad ja puhke­vad pun­gad. Raa­matunäi­tus annab pisut ke­vade­tun­net pil­di ja raa­matu kaudu. Näi­tus on ül­e­val 20. aprillini.

Rahvuse elujõud

18. märt­sist 30. aprilli­ni Tapa lin­naraa­matukogu teenin­du­sosakon­nas raa­matunäi­tus Rahvuse elu­jõud. Käesolev aas­ta on kul­tu­uri­m­in­is­teeri­u­mi et­tepanekul ku­u­lu­tatud vaimse kul­tu­uripäran­di aas­taks. Teema-aas­­ta juht­mõte “Päri­ja­ta pole päran­dit”, kut­sub mõtle­ma selle üle, mida me väär­tus­likuks peame ning säil­i­ta­da ja järel­tule­vatele põlvedele edasi anda tahame.

Jürikuu

01.04.2013–27.04.2013 Tapa lin­naraa­matukogu las­teosakon­nas raa­matunäi­tus Jürikuu. Rah­vakalen­dris kannab aprill mi­tut nime: jürikuu (jüripäe­va jär­gi), su­lakuu (sulavate lume­hangede jär­gi), mahlakuu (pu­udes li­iku­vate mahlade jär­gi), nal­jakuu (nal­japäe­va jär­gi), puhkekuu (varsti puhke­vate pun­gade jär­gi). Tutvus­tame näi­tusel april­likuu rah­vakalen­dri täht­päe­vi: karjalaske‑, künni‑, jüri- ja markusepäev. Talu­rah­va aas­ta al­gas jüripäe­val, siis pal­gati tal­lu abilised ja sel päe­val ei to­ht­in­ud majast

JürikuuRead More »

01.03.2013–13.04.2013 Tapa lin­naraa­matukogu las­teosakon­nas raa­matunäi­tus Hoidis­tatud tarkused. Raa­matunäi­tuse tel­jeks on Merike Miti raa­mat „Väär­tuskas­va­tus Tarkuste Hoidiste abil“, mis on rah­vapärimusel põhinev ideekogu­mik. Väl­jas on raa­matud, mis pu­udu­tavad er­inevaid väär­tusi. Neile lisaks leiab so­bi­vaid vanasõnu.

Paastukuu

01.03.2013–29.03.2013 Tapa lin­naraa­matukogu las­teosakon­nas raa­matunäi­tus Paas­tukuu. Rah­vakalen­dris kannab märts mi­tut nime: paas­tukuu (paas­tu­a­ja jär­gi), ke­hvakuu (varu­tud tal­ve­toidu­varude lõppemise jär­gi), hangekuu (vanade pü­si­vate hangede jär­gi), kas­sikuu (kas­side kar­jadesse ko­gune­mise jär­gi), ke­vadekuu (saabu­va ke­vade jär­gi), urbekuu (puhke­vate ur­bade jär­gi), tsir­gu- ehk lin­nukuu (saabu­vate lin­dude jär­gi). Tutvus­tame näi­tusel märt­sikuu rah­vakalen­dri täht­päe­vi: tsirgu‑, käädri‑, pen­­di- ja paas­tu­maar­japäe­va. Kui maar­japäe­val on

Paas­tukuuRead More »

Ballett — kohtuvad teater ja elu

04.–28.03.2013 Jäne­da raa­matuko­gus raa­matunäi­tus Bal­lett — ko­htu­vad teater ja elu. Teatrikuu näi­tust raami­vad leg­en­did bal­letiartis­tidest. Mõn­da neist enam ei mäle­tata­gi — nii on ajaloohõl­ma va­junud keiser­lik tantsi­ja Matil­da Kšessin­ska­ja. Samas pole kus­tunud Rudolf Nure­je­vi täh­esära. Dra­maatilised olid nende rol­lid teatrilaval ja elud­ki. Raa­matunäi­tusel on esin­datud eredaimad staarid nii maail­ma kui Eesti balletiteatrist.

Eno Raua lood

18.02.2013–16.03.2013 Lehtse raa­matuko­gus raa­matunäi­tus Eno Raua lood. Raa­matunäi­tusega tähis­tame kir­janik ja lu­ule­ta­ja Eno Raua 85. sün­ni­aastapäe­va. Eno Raud sündis 15. vee­bru­ar­il 1928. aastal. Tema es­imene laster­aa­mat “Nii või naa” il­mus 1957. aastal. Enim tun­tud raa­matud on “Sip­sik”, “Naksi­tral­lid”, “Peep ja sõ­nad”. Eno Raua ju­tu­loom­ing on sünd­mus­terikas ja seik­lus­lik, lu­ule sõ­namän­gu­line ja ku­jun­dus­lik. Näi­tus on ül­e­val 16.

Eno Raua loodRead More »

Valdo Pant – aastaid hiljem

12.02.2013–16.03.2013 Tapa lin­naraa­matukogu teenin­du­sosakon­nas raa­matunäi­tus Val­do Pant – aas­taid hiljem. Val­do Pant (21. jaan­uar 1928 – 30. ju­uli 1976) oli üks Eesti XX sa­jan­di su­urku­jud­est – mees, keda mäle­tavad mitmed põlvkon­nad. Val­do Pant, raa­­dio- ja telea­jakir­janik, pub­lit­sist ning dra­maturg, saavu­tas oma loomin­gu ja esine­mis­te­ga su­ure us­al­duse, tun­nus­tuse ja pop­u­laar­suse juba oma elu­a­jal. Raa­matunäi­tus annab­ki põgusa

Val­do Pant – aas­taid hiljemRead More »

Küünlakuu

01.02.2013–27.02.2013 Tapa lin­naraa­matukogu las­teosakon­nas raa­matunäi­tus Küün­lakuu. Vee­bru­ar kannab rah­vakalen­dris mi­tut nime: küün­lakuu (küün­lapäe­va jär­gi), vast­lakuu (vast­lapäe­va jär­gi), tu­isukuu (vee­bru­ari tu­isuil­made jär­gi), radokuu (ra­jude il­made jär­gi), hundikuu (huntide jook­sua­ja jär­gi). Näi­tus tutvustab küün­lakuu rah­vakalen­dri täht­päe­vi (küünla‑, luuvalu‑, vastla‑, tuh­­ka- ja madis­epäev). Küün­lakuu külm toob soo­ja suve. Soe küün­lakuu en­nustab kül­ma kevadet.

Nagu kala vees

09.01.2013–23.02.2013 Tapa lin­naraa­matukogu las­teosakon­nas raa­matunäi­tus Nagu kala vees. Kir­janik Eno Raud on oma lastelu­ules ikka ol­nud lei­d­liku sõ­na­ga vig­urimees, kes on oma loomin­gusse pan­nud sõna- ja kõlamän­gu. Vormiliselt on tema lastevär­sid li­ht­sad, sek­ka ka pike­maid lu­ule­tusi. Kui keeru­line ni­isu­g­ust li­ht­sust luua oli, oleks võin­ud vas­ta­ta vaid au­tor ise. Kõr­valt paistab, et lu­ule­tusi kir­ju­tades on Eno

Nagu kala veesRead More »

Näärikuu

09.01.2013–23.02.2013 Tapa lin­naraa­matukogu las­teosakon­nas raa­matunäi­tus Näärikuu. Jaan­uar kannab rah­vakalen­dris mi­tut nime: näärikuu (kuu es­imese päe­va ehk nääripäe­va jär­gi), sü­dakuu (aeg jõuab talvesü­dameni) ja uueaas­takuu (äs­jaalanud aas­ta jär­gi). Raa­matunäi­tus tutvustab näärikuu rah­vakalen­dri täht­päe­vi: kolmekuninga‑, nuudi‑, tõnise‑, tal­i­har­­ja- ja paavlipäe­va. Rah­vatarkus ütleb, et mis näärikuu tege­ma­ta jätab, selle teeb küün­lakuu ära. Ja veel, et kui näärikuu soe, siis

NäärikuuRead More »