Tapa vallaraamatukogu ajalugu

1921. aas­tal loo­di Tapa Noor­soo Kas­va­tu­se selt­si raa­ma­tu­ko­gu, mis asus ale­vi­va­lit­su­se ruumi­des Paul Uus­vel­li maja II kor­ru­sel Jaa­ma tn 4.

Seo­ses ha­ri­dus­selt­si­ma­ja ehi­ta­mi­se­ga Ni­go­li puies­teel tu­le­kah­jus hä­vi­nud koo­li­ma­ja ase­me­le, eral­da­ti seal 1927. aas­tal ruu­mid ka lu­ge­mis­toa ja selt­si raa­ma­tu­ko­gu tar­vis. Alek­san­der Tas­sa poolt val­mis­ta­tud eks­liib­ri­sel on näha, raa­ma­tu­ko­gu kan­dis Tapa Ha­ri­duse Selt­si Rah­va­raa­ma­tu­ko­gu nime.

Pea­le sõda sai raa­ma­tu­ko­gu­le pi­ke­maks pea­tus­ko­haks prae­gu­ne val­la­va­lit­su­se hoo­ne (Pikk tn 15). Ka­su­ta­da oli kaks ruu­mi alu­misel kor­ru­sel sis­se­pää­su­ga hoo­vi poolt. Raa­ma­tu­ko­gu oli ava­tud kuuel päe­val nä­da­las ja töö­ta­ja­id oli üks. 1944. aas­ta ok­toob­ris loo­di juur­de veel ühe töö­ta­ja ame­ti­koht. Töö­le asus Hel­ja Jür­gen­son-Bötc­her, kes oli sel­les ame­tis kuni 1977. aastani.

1940-nda­te lõ­pus ko­li­ti en­dis­tes­se lin­na­va­lit­su­se ruumi­des­se ha­ri­dus­selt­si­ma­ja tei­se­le kor­ru­se­le Ni­go­li pst 3 (prae­gu 1. Mai pst 5).

1953, 15. veebruaril, moo­dusta­ti Tapa ra­joo­ni las­te­raa­ma­tu­ko­gu, mil­le esi­me­seks ju­ha­ta­jaks sai Aino Kah­ru. Aas­ta­te jook­sul töö­ta­jad va­he­tusid, kuid kaua­aeg­se­mad raa­ma­tu­ko­gu­hoid­jad las­te­raa­ma­tu­ko­gus olid Leh­te Va­her­sa­lu (ju­ha­ta­ja 1960–1977), Sil­vi Väin­sa­lu, Sai­ma Pär­nik (ju­ha­ta­ja 1977–1996) ja Kers­ti Burk (ju­ha­ta­ja 1996–1999).

1958. aas­tal asus Tapa raa­ma­tu­ko­gus töö­le noor ja tar­mu­kas oma lin­na tüd­ruk Anne Un­nuk. Raa­ma­tu­ko­gu asus 1. Mai pst 5, en­di­ses ha­ri­dus­selt­si ma­jas, mida ja­ga­ti muu­si­ka­kooliga. 1963 loo­di koh­vik-klu­bi „Noo­rus“. Anne Un­nuk, Hel­gi Pajo ja pal­ju­de teis­te ak­ti­vis­ti­de kaasa­bil, selle­le klu­bi­le alu­se pa­ni­gi. Järg­ne­va 20 aas­ta jook­sul kut­sus „Noo­rus“ kül­la sport­lasi, ava­li­ku elu te­ge­lasi, teatri‑, muu­si­ka- ja loo­mu­li­kult kir­jan­dus­ini­me­si. Need iga­kuised üri­tu­sed olid pub­li­ku­roh­ked ja ooda­tud. See oli hea või­ma­lus pak­ku­da al­ter­na­tiivi nõu­ko­gu­de ajal ko­hus­tus­li­ku­le „kom­mu­nist­li­ku par­tei juh­ti­misel ja kong­res­si­de val­gu­sel“ kul­ge­va­le igapäevaelule.

Lee­ven­da­maks ül­dist ruu­mi­puu­dust raa­ma­tu­ko­gu­des, sai 1986. aas­tal las­te­raa­ma­tu­ko­gu uueks asu­ko­haks Pikk tn 15. Sa­mas ma­jas asus ko­ha­lik täi­tev­ko­mi­tee ja pank.

1988. aas­tal muu­tus raa­ma­tu­ko­gu­töö va­ba­maks. Raa­ma­tu­ko­gu­le kin­gi­ti Pii­bel, võis tä­his­ta­da jõu­le jms. 1989. aas­tal sai raa­ma­tu­ko­gu esi­m­ese saa­de­ti­se vä­lisees­ti raa­ma­tu­id To­ron­tos ela­valt Hei­no Jõelt. Ka see oli va­ba­du­se märk.

11. juu­lil 1991. aas­tal en­nista­ti Tapa lin­na oma­va­lit­sus­lik staatus.

1997. aas­tal sai raa­ma­tu­ko­gu oma esi­m­ese ar­vu­ti ja sel­le­ga algas uus etapp raa­ma­tu­ko­gu­töös – automatiseerimine.

Päe­va­kor­da ker­kis ka raa­ma­tu­ko­gu­de ühen­da­mi­ne (lin­na- ja lasteraamatukogu).

1998. aas­ta märt­siks val­mis Me­ri­ke ja Tasu Kor­de­met­sal raa­ma­tu­ko­gu re­no­vee­ri­mis­pro­jekt ning sama aas­ta juu­ni­kuus alusta­ti juba ehi­tus­töö­de­ga ku­na­gi­ses las­te­aiahoo­nes Koo­li tn 6. 24. mail 1999. aas­tal toi­mus Tapa las­te­raa­ma­tu­ko­gu ava­mis­pi­du uutes ruumi­des hoo­ne tei­sel kor­ru­sel. Lam­mu­tus- ja re­mon­di­tööd esi­me­sel kor­ru­sel jätkusid.

1998. aas­tal võe­ti raa­ma­tu­ko­gu­des ka­su­tuse­le prog­ramm „Kir­jas­to 3000“. Teh­ti al­gust elekt­ron­ka­ta­loo­gi loo­mi­se­ga. Saa­bu­nud tea­vi­ku­te and­med si­sesta­ti otse elekt­ron­ka­ta­loo­gi. Sel­le kõr­valt alusta­ti põ­hi­fon­di and­me­te si­ses­ta­mi­se­ga. 1. ok­toob­ril 1999 ava­ti las­te­raa­ma­tu­ko­gu ruumi­des Tapa ava­lik internetipunkt.

1. jaa­nua­rist 2000 ühen­da­ti raa­ma­tu­ko­gud üht­seks Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­guks. Anne Un­nuk an­dis raa­ma­tu­ko­gu ju­ha­ta­ja ame­ti üle Kers­ti Burk´ile, jät­ka­tes ise tööd raamatukoguhoidjana.

2. ok­toob­rist 2000 ava­ti lu­ge­ja­te­le täis­kas­va­nu­te tee­nin­dus­osa­kond esi­me­sel kor­ru­sel. Raa­ma­tu­ko­gud on taas koos, ühise ka­tu­se all. Jät­kus and­me­te si­ses­ta­mi­ne elekt­ron­ka­ta­loo­gi. Kas­vas üri­tus­te arv, sest uude maj­ja tul­di hea mee­le­ga, tu­lid nii lu­ge­jad kui ka külalised.

2003. aas­tal võe­ti ka­su­tuse­le raa­ma­tu­ko­gu­prog­ramm RIKS. Kogu raa­ma­tu­ko­gu fond on elektronkataloogis.

1. jaa­nua­rist 2004 alusta­ti elekt­roo­ni­li­se laenutamisega.

2006. aas­tal val­da­de ühen­da­mise käi­gus lii­tusid Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu­ga Jä­ne­da, Leht­se ja Sak­si raa­ma­tu­ko­gud ning jäl­le algas uus aja­järk – raa­ma­tu­ko­gusid roh­kem, töö­põld laiem.

2007. aas­tal sai Leht­se raa­ma­tu­ko­gu jät­ka­ta tööd juba uutes, vastre­no­vee­ri­tud ruumi­des. Si­sus­tus­ki sai tel­li­tud raa­ma­tu­ko­gu va­ja­dusi ja ruumi­de või­ma­lu­si arvestades.

Ava­lik in­ter­ne­ti­punkt, mis oli te­gut­se­nud küll raa­ma­tu­ko­gu tei­sel, siis aga esi­me­sel kor­ru­sel, sai 2. jaa­nua­ril 2008 oma­et­te ruu­mid raa­ma­tu­ko­gu­ma­ja kõr­val­tii­vas. Klien­ti­de ka­su­tus­se anti 8 arvutit.

2011. aas­ta ke­va­del tä­his­tas Jä­ne­da raa­ma­tu­ko­gu oma 90. sün­ni­päe­va juba uues asu­ko­has, Jä­ne­da los­sis. Kit­sas­te­le olu­de­le vaa­ta­ma­ta teosta­ti re­mont ja si­sus­ta­mi­ne suur­su­gu­se hoo­ne mil­jööd ar­ves­ta­des, mis tä­hen­das, et Jä­ne­da sai en­dale hu­ba­se „los­si­raa­ma­tu­ko­gu“.

2011. aas­ta sü­gi­sel tä­his­tas ka Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu oma 90. sün­ni­päe­va. Need on ol­nud tõe­li­selt te­gusad aastakümned.

1. jaa­nua­rist 2019. a jät­kab Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu Tapa val­la­raa­ma­tu­ko­gu nime all ning üht­lasi li­san­dus juur­de 3 ha­ru­ko­gu: Tam­sa­lu raa­ma­tu­ko­gu, As­sa­mal­la raa­ma­tu­ko­gu ja Va­jan­gu raamatukogu.